21.05.13

palju mida jagada, aga sõnu selleks pole

ülitore oli alexit ja sherwinit näha :)

Järjekordselt on palju aega mu eelmisest postitusest möödas, aga no ausõna, ürita olla vahetusaastal ja siis tihedalt leida inspiratsiooni kirjutamiseks. Ei õnnestu väga hästi (ja ma olen juba mitu aastat blogi pidanud, ma tean, mida see tähendab). 

Väljas on täielik suvi. Isegi kevad-sügis jopet ma enam kaasas ei tassi, sest sellel pole lihtsalt mõtet. Isegi kui vahepeal vihma sajab, siis on piisavalt soe, et lihtsalt õhukese kardiganiga väljas olla. Muidugi väljaarvatud need väiksed ja ajutised äiksetormid, mis siitkandist üle käivad. Nende ajal on parim idee olla lihtsalt kodus teki all ja ignoreerida neid valgusesähvatusi, mis iga paari sekundi tagant akna taga on. 

Eelmine nädal sai jäähoki maailmameistri võistlused ka läbi. Siin oli see ikka parajalt oluline teema. Igal pool sõitsid autod ringi, lipud külge kinnitatuna ja muus praktiliselt ei räägitudki. Endal on ka juba tähtsamate siinsete hokimängijate nimed selged ja hüüdlauseid tean ilma probleemideta lausuda. Eks mu siinne isa on ka mõnus spordifänn, ilma temata ma pooltki ei teaks. Rääkimata siis hokireegleid. Ühesõnaga mul on sellest jalgpallist, korvpallist jm. täiesti suva, hea meelega vaataks hoopis jäähokit koguaeg. 

Slovakkia jaoks lõppes küll seekord kogu see asi veerandfinaalis, kus Soome vastu kaotati 3:4, aga no ausõna, seda mängu vaadates.. Meil oli niiii palju võimalusi ja soomlastel läks selle viimase väravaga ikka õnneks. Olin sõpradega väljas vaatamas seda mängu, mingis suht suvalises pubis, aga atmosfäär ise oli väärt seda. Kõik täiega elasid kaasa ja ülimõnus oli lihtsalt istuda ja kofolat juua. Kuigi me kaotasime. Ja mu isast ei olnud just tore saata mulle kaks minutit peale mängu lõppu sõnum "Soome võitis jeee :P". (ma andestan selle sulle veel, järgmine aasta teeme me Soomele ära)

Mis veel? Üks nädalavahetus vedas mu host-ema mu Ida-Slovakkiasse. Nii kuus tundi sõitu, vahepeal käisime ühes koopas - mis oli vägev, lihtsalt btw - ja traditsioonilist Slovakkia toitu söömas (kuulates samal ajal raadiost mingit hokimängu, ma pole enam päris kindel, kelle vastu me mängisime. Minu jättis ta Prešovisse maha Sherwini juurde - vahetusõpilane Lõuna-Aafrikast - ja ise sõitis veel edasi nii 70 kilomeetrit.   Mina siis veetsin selle nädalavahetuse lihtsalt ülimõnusalt mööda Prešovit ja Košicet ringi rännates, nägin ära Euroopa hetkelise kultuuripealinna - Košice - ning tutvusin ülitoredate inimestega. Pühapäeval pärastlõunal hakkasime emaga tagasi minema, tahtsime tee peal veel ühest ülisuurest varemetes lossist läbi minna, aga jäime ikka paraja tormi kätte. Ma pole elus näinud, et nii palju vihma sajaks. Tatraid ka seekord tagasitulles eriti ei näinud, vedas, et sealkandis vaevu kolmekümne meetri kaugusele nägime. 

Ja hetkel näen aknast, kuidas pimeduses järgmine äikesetorm mägesid valgustab. Tore. Eks täna öösel siis jälle magada ei saa. Kuigi eks see pole vist nii hull, kui seal Oklahoma kandis on olnud viimastel päevadel. :/

Muidu veedan oma aega ikka kooli, trenni ja sõprade vahel laveerides. Host-ema arvab, et ainuke asi, mida ma teen on magamine. Aga tegelikult ausõna ei ole. Lisaks kõigele aitan ma teda ka igasuguste kodutööde juures. Mõlemad õed nagu õpiksid hulluks ennast praegu, Zuzkal on lõpueksamid praegu käimas (homme viimane). Siiamaani on ta ülitubli olnud, kõikides ühed saanud (Eesti õppesüsteemis siis viied). Homme veel slovaki keel ka ees, aga eks ma usun temasse. :) Pigem kardan ma, mis järgmine aasta seal Reaalkoolis juhtuma hakkab, ma olen see aasta ennast ikka päris lõdvaks lasknud. 

Koolist sain lõpuks klassipildid ka kätte, nüüd on midagi, millega seda aastat selle klassiga mäletada saab. Jube armsad on kõik pildid. Imelik on mõelda, et vaatamata kõigele, mulle tegelikult meeldib see klass ja enamus inimesi siin. Lisaks on imelik mõelda, et mul on jäänud ainult kuu ja natuke peale, enne kui ma lahkuma pean. Kõik koguaeg mainivad mulle seda, et ma lähen minema, aga ma ise ei suuda seda üldse uskuda. See kõik on nii kiiresti läinud.

Aga kõik te eestlased seal - mu pere, Elina, Laura, Grete, Ann, Brit ja see nimekiri läheb edasi - ma kohutavalt tahaks teid juba näha. Kahju on siit lahkuda, aga samas igatsen neid inimesi nii väga, et ei suuda seda ise uskuda. 

Ja samas üldse ei taha veel ära minna. Kümme kuud ei ole piisavalt pikk aeg. Ausõna ei ole. 

Ning see torm jõudis nüüd üle mägede kohale. Oleks mulgi aeg nüüd ennast magama ära sättida. 

Nautige oma lähenevat suve, eestlased. Mul on vaja veel kuu ja mõned päevad koolis käia. 
alexiga c:

sherwin ja mu just ülevärvitud punased juuksed

03.05.13

elinaaaa!

Plaanisin tegelikult veel aprillis ühe postituse teha, aga see jäi ära. Lihtsalt ei leidnud selle jaoks vaba hetke, aga eks see on loomulik, kui su parim sõbranna sulle külla tuleb.

Esiteks, eestlased, kas te ikka teate, kui head asjad on kohukesed? Või must leib? Või mõnus maius? Sest need on ikka pagana head. Ja siis Karl Fazeri šokolaad või mesikäpa šokolaad (mille söömiseni ma ise küll ei jõudnud...) Ja eks sellistest asjadest need vahetusõpilase ülekilod tulevadki. Sellel põhjusel ma ka iga kord kaalust suure kaarega ümber kõnnin (õnneks on see teisel korrusel vetsus, sinna ma nii tihti ei satu).

Muidu olen viimasel ajal tagasi sattunud oma vana muusika juurde. Sleeping With Sirens, You Me at Six ja All Time Low keskele segatud. Muidugi, kui aus olla, siis see viimane pole mu juurest hetkekski lahkunud. Praegu on ka nende t-särk seljas ja satun veel varsti uuesti nende kontserdile. Oi, kuidas ma ootan. Nüüd on vaja elus veel ainult Sleeping With Sirensi ja You Me at Sixi kontserdile jõuda ja kui veab, siis kunagi A Day To Remember ka. Muusika on üks hea asi.

Vahetusaasta on ka üks hea asi. Siiani ei suuda uskuda, et need kaheksa kuud nii kiiresti läinud on. Keelega läheb ikka hästi viimasel ajal. Host-isa ütles, et räägin sama hästi kui nende eelmine saksa vahetusõpilane aasta lõpus, ainult et sellel poisil oli minu ees eelis, kuna ta õppis enne siiatulekut slovaki keelt ja oskas kohalejõudes sama palju kui mina kahe kuu möödudes. Aga nüüd räägin suht samamoodi. Aktsent on mul küll tugev, aga kõik ajavad selle sassi ungarlaste slovaki keele aktsendiga (siin elab ka palju ungarlasi) ning kõik arvavad, et ma olen tegelikult siitkandist pärit. Seega hästi läheb.

Järgmised paar kuud on igatahes hästi ette ära planeeritud. Koguaeg on midagi teha, loodan, et selle jaoks raha ka jätkub (kuigi ma arvan, et ma saan hakkama). Muidu eelmine nädal möödus ikka kiiresti. Kui Elina siin oli (see kõige kõige parem inimene üldse, et ta praktiliselt ilma mingi eesmärgita siia tuli, peale selle, et mind näha), siis käisime siinkandis lihtsalt igal pool ringi. Kahjuks mägedesse küll ei jõudnud, aga eks millalgi uuesti.

Muidu laupäeva õhtul käisime mu sõpradega väljas ja nautisime head ilma. Pühapäeval magasime välja ja käisime Juris ühel tüüpilisel laadal, tema sai endale Zeppelini pluusi ja ma vaatasin pikalt üht Queeni pluusi, aga lõpus hakkas rahast kahju. Pärast käisime veel rändavas lõbustuspargis vms ja õhtu lõpetasime mu lemmikkohas pitsat süües. Esmaspäeval käisime mööda Bratislavat ringi, samamoodi teisipäeval. Kinno ja sushisse jõudsime ka, mis oli tore. Ja kolmapäeval tegime süüa natuke ja käisime õhtul Trnavas ning jõime kofolat/vinead ning sõime slovaki rahvustoitu.

Kergelt öeldes ülitore oli näha teda, mis sest, et ainult nii lühikest aega. Eks kahe kuu pärast näeme. Ja siis läheb tema vahetusaastale Norra. Aga eks tuleb viimast võtta. Sügist ma ju väga ei oota, siis peab ennast kokku võtma ja reaalselt pingutama hakkama.

Täna hakkas jäähoki MM ja Slovakkia alustas igatahes vägeva mänguga Prantsusmaa vastu 6:2 võitsid. Need kaks vastaspoole väravat nägid küll välja sellised, et slovakid lihtsalt lasid need lohutuseks läbi, sest me olime prantslastest ikka igas mõttes üle. Aga jah, tule Slovakkiasse vahetusaastale, sinust saab jäähoki fänn! Ma tean pooli slovaki mängijaid nimepidi. Homme siis Soome vastu, soomlastel on ainult kodusmängimise eelis.

Muidu Elina mainis, et mul on aktsent eesti keeles rääkides. Või et mul vähemalt alguses oli. Selle mõttega ka täna lõpetan. Pildid on kõik Elinal, ma loodan, et ta jagab ka minuga neid. ;)