25.01.13

:)

Mis ma teinud olen viimase kolme (?) nädala jooksul?

  • käisin kinos "The Life of Pi" vaatamas. tšehhi keeles. see oli tore. midagi aru ei saanud, aga tore oli ikka. 
  • värvisin juuksed ära, sai minust siis ka punapea. 
  • magasin
  • natuke käisin koolis ka
  • olin (olen) haige
  • vaatasin oma lemmiksarja
  • veetsin perega aega
  • tähistasin oma viit kuud slovakkias
  • magasin veel natuke
  • sain mariliisi ja susega kokku mingi päev
  • sõin kohutavalt suurtes kogustes
  • freak outisin, sest elena loves damon and my life is perfect and she loves him and it's awesome and this show will be the death of me
  • ee... kindlasti mingisugune mõttetu asi veel, mida ma praegu ei mäleta
Mida ma ei ole teinud viimase kolme (?) nädala jooksul?
  • pilte. või tegelikult olen ma teinud vist mingi viis-kuus pilti jaanuari jooksul, aga need ei vääri blogis jagamist
  • trenni. põlve pärast ei saa midagi teha ning arvatavasti ei saa ka kuni jaanuari lõpuni ujuda ega midagi
  • midagi huvitavat, mis vajaks kõigiga jagamist.
  • õppinud. ma luban, et ma võtan ennast nüüd kätte
  • uusaasta resolutsioone kirjutanud. siiamaani ei ole ennast kokku võtnud ja neid ära teinud. aga ma jõuan selleni veel see nädal. ausõna.
Ja näete siis, et mul ei ole mitte millestki blogida kunagi? Ma ei leia absoluutselt mõtet oma igapäevaseid tegemisi kõigiga jagada, nii et pikemat postitust ma endast välja pigistama ei hakka. 

Lisaks kõigele olen ma praegu haige ja unine. Ja ei tunne ennast kõige paremini, et selle postituse tooni muuta. 

02.01.13

Conclusion

2012 is over. A huge chapter of my life is over. They say that the end of the year is meant for making summaries of the passed year. Well, here is my summary. In English this time, so all of my friends can understand. :)

next to my school, after my graduation ceremony
2012 was probably the best year of my life. It had it's ups and downs but most of all, it was pretty damn perfect. The beginning of the year isn't really worth mentioning. Nothing really interesting happened except for me just waiting and waiting for the start of my exchange year. In spring life started to get interesting. My graduation from põhikool (middle school, main school, 9-year school, whatever you want to call it) was coming up, I had to decide what school to go to after my exchange. I made some pretty stupid decicions by getting into a fight with my best friend and deciding to ignore some of my feelings for a certain person.

Then came summer. I passed my exams even though I didn't really study for them. I had to say goodbye to my class for nine years. Then came my class trip to Prague. Let's just say that it was the best class trip of my life. Even though I wasn't talking to my best friend then and I know that she had a really rough time that trip (which I'm deeply sorry for and I never want to see that happen again) for me.. It was almost perfect. So many personal accomplishments were made, so many fears were overcome, I came to a point where I knew exactly what I was feeling and it was just great. That one sleepless night at the end of the trip was just perfect.

one of my best friends and a swimmer :)))
Summer came, my birthday came and went. My exchange year came closer and closer. In July I met the worlds greatest people - the exchange students. The people that would be going through the exact same things as me. Those few days in Kurtna were superb. Just before that I found out that I have a host-family and I just got more and more excited every day.

Of course I can't forget about our Ruusa-trip with my awesome swimmers Laura&Grete. We are so going to repeat that when I get back to Estonia and this time not for just four days but we're going for the whole week. After that I only had a number of days left until I left for Slovakia. I spent most of those days just with my family, enjoying myself while it lasted. I packed, I said goodbye to my friends and then came the turning point in my life.
I can't forget about All Time Low's concert. Probably the best night of my life. 

On the 15th of August I left Estonia for ten long months. I jumped out into the world prepared and at the same time unprepared. I mean, no matter how many people you talk to about what's going to happen to you during your exchange, you can never really be prepared for it. The first days were fun and exciting and perfect. Then comes the moment when you meet your host family. The people you're going to spend the whole year with.
with my host-family :)

I have to say that I've been blessed with probably the best host-family that I could have. They are so supportive, they notice just little things that no one really usually notices. It's awesome and I love them for it. I can't even begin to tell how much I love my host-sisters. I always know that I have someone to talk to if I need it and I can always have a good laugh with Zuzka and just talk about anything with Lucka. It's too bad that I'm not really good at communicating my feelings in any other way rather than writing it down. Anyways, then there's my host-mom and host-dad who just make impossible things possible. They're awesome. I just love my host-family tons.
the best friends a person could ask for :)
thank you guys for being there


The first half of my exchange is probably the most important part of 2012 for me. I have made some really good new friends, my class is awesome and the things I've done with my friends... My life has changed so much. All the new people who I've met thanks to swimming, school, exchange in general - they're perfect and I love them so much. So overall my exchange is perfect.

Chcem pod'akovat' všetkym, kto robili moj vymeny rok možny, a všetkym, kto boli tu pre mne, kedy som potrebovala nikto. I want to thank everyone who made my exchange possible and everyone who was here for me when I needed someone. I'm pretty sure that I messed the slovak version of that sentence up, because I really don't know anything about slovak grammar, but nevadi ;) I just want to thank everyone for making this possible.
sestra!!! :) 

I'm pretty sure I've changed a lot recently. I don't know how. I feel different, maybe more mature. But I'm pretty sure that's what exchange does to you. Even my music taste has changed. I started 2012 listening to metal/rock... Now I'm listening to Ed Sheeran. I'm actually pretty sure that Ed Sheeran's music just describes me the best way right now.

I'm going to give up on this post now. There were a lot of things that I didn't mention and things I shouldn't have mentioned. This also came out a lot longer than I first anticipated.

2013 - be good to me.

2013? Juba? On see võimalik?

Ei suuda uskuda, et 2013 juba kohal on? Viimasel ajal on mul koguaeg midagi teha olnud. Reaalselt. Enne tänast pole mul ühtegi vaba hetke praktiliselt olnud. Nii kiiret vaheaega pole tõesti varem olnud.

Alustame siis jõuludest. Vahetusõpilase jaoks peaks see üks raskeim aeg olema. Paar päeva enne jõule oli mul tõesti suur koduigatsus peal, ei hakka valetama. Tundsin puudust nendest õigetest piparkookidest ja verivorstist ja millest kõigest veel. Aga lõpuks kui jõululaupäev kohale jõudis, oli kõik korras. Mu host-pere jõulutraditsioon - jõululaupäeval ei tohi enne õhtusööki midagi süüa. Ütleme nii, et enne kella kuute õhtul ei söönud ma midagi. Ime. Igatahes, õhtusöök hakkas siis sellega, et kõik sõid ühe küüslauguküüne meega ära. Siis oli supp, siis vorst ja siis kala kartulisalatiga. Ja see oli kõik. :D

Pärast seda avasime kingitused. Ütleme nii, et mu host-pere on lihtsalt parim vahetuspere, mida tahta. Nad panevad reaalselt nii palju tähele. Näiteks paar kuud tagasi rääkisin ma oma õele, et enne äraminekut tahan ma kindlasti osta sellise suure mugava pusa, kus on peal slovakkia kirjas, samasugused nagu tal Uus-Meremaalt on. Mis ühe paki sees oli? Pusa, kus on peal kirjas Slovakkia. Kusjuures, see on reaalselt kõige mugavam riietusese, mis mul eksisteerib. Kusagil oktoobri alguses käisin host-emaga poes ja nägin H&M-is sellist hästi armast pruunikat Bambi pildiga kampsunit. Teadsin, et mul ei ole seda vaja ja et ma ei tohiks seda osta. Pärast kui juba hilja oli, siis kahetsesin, et ära ei ostnud (kusjuures, siiamaani kahetsen). Mis ma ühest oma pakist leidsin? Sinise Disney-tegelasega kampsuni, mis on ülisarnane sellega, mida ma osta tahtsin. Lisaks leidus seal kõrvarõngaid, raamat Slovakkiast ja mida kõike veel.

Ning ära ei saa ka unustada pakke Eestist. Ülisuur aitäh mu sõpradele selle tonni Eesti kommide eest, Johannale Saarema vee eest ja kõigile, kes te vaevusite mulle päriskirja saatma. Ma ei ole veel jõudnud vastamiseni, aga ma ausõna teen seda varsti. Ja see video? Ma lihtsalt ei suuda teid ära tänada kõiki. Üliarmas oli teid näha ja teie hääli kuulda. Lisaks mu vanemate pakk.. Mu emotsioonid on lihtsalt laes. Siiamaani ei suuda uskuda, et nad reaalselt saatsid mulle postipakiga uue telefoni. Ülirahul olen sellega ja ei pea enam oma vana logu kasutama. Eesti vanemate pakis leidus ka kingitusi host-perele, millega nad väga rahul olid. Ühesõnaga lõppkokkuvõttes olid ühed toredad jõulud.

Peale jõule sai host-isaga ta sõprade juures käidud ja seal toredalt aega veeta. Aastavahetus möödus Tatardes koos õdedega suusatades ja lihtsalt nautides. Ausõna elu parim aastavahetus, lisaks arvatavasti kõige toredam aeg, mis siiamaani Slovakkias veedetud on. Lihtsalt täiega nautisin. Mäel sai ka ära käidud, suur osa tagumikul alla tuldud, aga noh, ikka juhtub. Varsti YFUga jälle.

See postitus venib pikaks. Aitab kah. Pildid on facebookis, ei hakka ennast praegu nendega vaevama. Tegelikult eksisteerib pilte veel, aga need ei ole kogu maailmale näitamiseks sobivad. :)

Ilusat uut aastat teile! Štastny novy rok! Nautige.

Ma kirjutan mingi päev pikemalt oma emotsioonidest. Kohe-kohe saab pool mu ajast siin täis ja on aeg teha kokkuvõtteid. :)