23.09.12

tonn pilte

Ma isegi ei tea, millest alustada. Nii palju olen teinud viimase nädala jooksul ja ma võin kihla vedada, et ega ma poolt enam ei mäleta.

Eelmine laupäev käisime Zuzka ja Lenkaga Bratislavas Red Bull Rapidsitel. Väga vägev oli, pildid tulevad varsti facebooki (ma ei taha seda postitust nendega päris üle külvata). Igatahes sain ma korralikult naerda ja leidsin, et inimestel ikka on küllalt fantaasiat (sest mõned sõitsid seal trolliga mööda kärestikku). Õhtupoole saime veel nautida öist Bratislava vanalinna, mis on ikka tõeliselt ilus. Suveniiripoodi jõudsime ka, aga lõpuks lahkusin sealt ikka ainult kolme postkaardiga. Pühapäeval käisime host-vanematega Davis Cupi vaatamas, Slovakkia võitis Portugali 3:1 (tegemist on tennisega, kui keegi veel ei tea). See oli ka tore. Üleüldse tundub, et kõik asjad, mis mu ümber toimuvad on üpris toredad.

Koolinädal möödus jälle ülikiiresti. Kodu-kool-kodu-trenn-koju. Koduseid töid ma veel kodus otseselt teinud ei ole. Või siis põhimõtteliselt olen mõelnud tegemisele ja mõelnud, kuidas öelda, et ma ei osanud seda ülesannet slovaki keeles. Trennis käin nüüd ka korralikult, iga päev on poolteist tundi vett ja kaks korda nädalas peale seda tund aega jõusaali. Ujujad on siin sama toredad kui Eestis, ausõna. Ja kõik saavad aru mu vajadusest koguaeg süüa... Ühesõnaga mulle meeldib siin.

See nädalavahetus on Pezinokis (kus ma koolis käin) vinobranie. See on selline üritus, kus on laat, lõbustuspark ja veinimaitsmine kõik koos. Iga aasta ainult üks kord, millest on kahju. Kindlasti tahan sellele üritusele tagasi tulla kunagi. Olen igasuguseid erinevaid traditsioonilisi asju proovinud. Ciganska - põhimõttelt hamburger, mille vahel on marineeritud sibul ja mingi kanafilee asi. Polnud päris kõige parem asi, mida ma söönud olen. See-eest trdelnik on lihtsalt ülihea. Põhimõtteliselt on see midagi kaneelisaia sarnast, aga seest õõnes... Ma ei oska kirjeldada. Ma võiks seda igavesti süüa. See nädalavahetus olen kohtunud vist oma tuhande uue inimesega ka. Ma reaalselt mäletan kahte nime ja umbes pooli nägusid, võib-olla isegi mitte seda. Siis mäletan ma ühte inimest, keda kutsutakse Bucketiks ja nüüd ka Ämbriks, sest kõik tahtsid teada, kuidas see eesti keeles on (oletades muidugi, et nad täna ka mäletavad, et nad seda teada tahtsid).

Igatahes on need viimased päevad ülitoredad ja naljakad olnud. Koolis tegin ühe saksa keele testi kaasa... Täielik ebaõnnestumine, kirjutasin kokku neli sõna saksa keeles. Muidugi põhimõtteliselt oli kogu töö slovaki keelest saksa keelde tõlkimine, aga ainuke fraas, mida ma tõlkida oskasin oli: moj mali brata - meine kleine Brüder.. Ja ma tõesti ei tea, kas see oli õige või mitte. Kusjuures, ma isegi sain enamusest slovaki keelest aru töös, aga saksa keelde ma seda panna ei osanud. Teisipäeval on matemaatikas kontrolltöö. Seda ma loodan vähemalt osata.

i don't even know what i should say about this pic

red bull rapids. this was pretty usual

yes, it's a freaking trolleybus. crazy people



i jus like the colors on this pic... and the blurry man who seems like a ghost

davis cup, slovakia won :)

aston was sad when we were leaving for vinobranie

this picture is taken below the crazy-ride. it was absolutely amazing

new york? no, just pezinok. :)

12.09.12

this time also in english

THE ENGLISH VERSION IS IN THE END! :)

Mainin siis kohe ära, et tänu mitmetele soovidele siitmaalt, üritan ma blogida ka inglise keeles. Või siis õigemini tõlgin ma (mitte päris sõna-sõnalt) selle teksti siin inglise keelde. Ja ma üritan seekord pikemalt kirjutada. :)

Esiteks, mida ma siis viimaste päevade jooksul teinud olen. Viimasest postitusest on möödas nädal ja üks päev ning ma ausõna ei mäleta enam täpselt, mida ma selle aja jooksul teinud olen. :) Reedel käisime näiteks peale kooli klassikaaslastega lõunat söömas ja lihtsalt olime mõned tunnid. Sain veel mõnede inimestega tuttavaks ja põhimõtteliselt lihtsalt olin. Laupäeva veetsin kodus, aitasin perel koristada ja õhtul käisin järgmist jäähokimängu vaatamas. Seekord Bratislava võistkond küll kaotas (ja seda Riia võistkonnale), aga penaltitega. Hakkan lõpuks reeglitele ka pihta saama, mis teeb asja veel paremaks.

Pühapäeval käisin Hana, Anna ja Petraga (või siis Hanka, Anućka ja Pet'aga, pole päris kindel veel, kuidas need hüüdnimed siin käivad) tennist mängimas. Ütleme nii, et ma ikkagi pole kõige edukam mängija, aga õnneks saan mõnikord vähemalt pallile pihta. Ja servidega saan ka hakkama, kui vaja. :) Esmaspäev oli tavaline koolipäev, midagi erilist ei juhtunud. Aga eile käisime me teatris - minu klass ja Zuzka klass. Teater oli küll slovaki keeles, aga korralikult nalja sai. Põhiline sisu oli siis see (vist): hotelli töötajad ja seal ööbijad (keda oli VIST neli naist ja kuus meest) kõik tahtsid üksteist. Igas mõttes. Ütleme nii, et üks hetk mõtlesin ma reaalselt "What the f*ck is going on?" ja järgmine hetk hakkas üks mees teisega sexy-sexy liigutusi tegema. Õnneks purskas kogu saal koos minuga naerma. Ja täna lähen ma esimest korda siinsesse ujumistrenni. Kergelt öeldes natuke närvis. :)

Varsti saab siin juba kuu aega täis. Kolme päeva pärast õigemini, täna sain neli nädalat täis. Täiesti uskumatu, et see kuu nii kiiresti möödunud on. Kui nüüd natuke laiemalt võtta seda elu siin, siis ei saa ma otseselt millegi üle kurta. Slovakid on kindlasti palju rohkem avatumad kui eestlased, aga samas keegi sulle bussis ikkagi ei naerata. Sellejaoks oleksin ma pidanud kusagile Austraaliasse ikkagi minema (ja sinna ma plaanin ikkagi tagasi minna). Perega on mul 100% vedanud, tõeliselt rahul olen sellega. Ma loodan, et ka mina ei tee midagi valesti. Õnneks (või kahjuks, pole päris kindel) pole keegi mulle veel öelnud, et ma midagi valesti teen. Lisaks olen ma päris hästi saanud hakkama oma toa korrashoidmisega. Mu Eesti-ema oleks mu üle uhke. :)

Keel:
Üllataval kombel hakkan ma juba vähehaaval aru saama, mida mulle öelda tahetakse. Peamiselt olen ma õnnelik selle üle, et kui keegi ÜLIAEGLASELT küsib minult midagi, siis ma ei küsi selle peale "Ćo?", vaid enamjaolt suudan vastata ja seda isegi slovaki keeles. Kui keegi kiirelt midagi räägib, siis ma püüan ainult üksikud sõnad kinni ning tervikpildist aru ei saa, kuid ma loodan, et see läheb paremaks.

Kool:
Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga mulle tundub, et nad on kõigis reaalainetes (v.a. bioloogia) Eesti õppekavast ees. Keemiast ja füüsikast ma reaalselt midagi aru ei saa. Ja lisame siia siis fakti, et ma olen ühes klassis endast noorematega. Lisaks oleks tore, kui mõni tore reaalikas seletaks mulle ära, kuidas lahendada sellist võrrandit: 3(x+1)=4+a või siis ax-a+2 on suurem või võrdne x-iga (sest mu klaviatuuril sellist märki ei leidu). Ja siis näidake mulle, kuidas see viimane graafikuna on, sest nad joonistasid tahvlile mingi eriti kahtlase asja. Aga samas täna klassis tegime kõige kergemaid võrrandsüsteeme (kordamine...) ja keegi millestki aru ei saanud, peale minu. Pluss, minust saab arvatavasti ka Pretty Little Liars'i fänn, sest reaalselt KÕIK tüdrukud mu klassis peale minu vaatavad seda. See tähendab kõik need kuusteist 15-aastast pliksi. :) Lisaks vaatasin ma esimese osa ära ja see meeldis mulle.

Toit:
Ma olen siin ainult ühe korra kartuleid saanud. Ja see oli koolitoit, pluss see polnud väga palju erinev reaali koolitoidust. Seega ma igatsen kartuleid ja ma poleks kunagi arvanud, et ma midagi sellist ütlen. Mu host-ema on lihtsalt parim kokk maailmas minuarust (sorry, emme, aga see on tõsi :)). Lisaks tundub kogu see kokkamine tema kätes niii kerge olevat, ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Hästi palju oleme söönud riisi mingisuguse lihaga ja salatit saab ka alati. Oh, ja kes ikka selle unustaks. Siin on Oreosid, milka valik on neli korda suurem, ma leidsin poest isegi korraliku 2,5% piima. Ja siis süüakse VÄGA palju saia. Tõsiselt, VÄGA PALJU. See on kõige raskem fakt, millega harjuda. Samas jälle saiakesed, mida koolis müüakse, on paremad kui reaali omad. :)

ja nüüd siis pilte :)

chemistry in slovak. plus they're two years ahead of me. so i seriously can't understand anything.

went to play tennis on sunday :)

ths is Hana, the person who usually translates (got to thank her for that) :)

yes. i live in a beautiful place like this :)

my school books. have to say that i don't understand anything written in them yet. 
 Thanks to the wishes of many I'm also going to be blogging in English now. This is mostly the same that's written before this but something may become lost in the translation. :)

First, what have I done recently? It's been a week and a day since my last post and I really don't remember everything that has happened anymore. :) On Friday me and some of my classmates went for lunch after school and just spent a few hours speaking. Met a few new people again. I spent most of the Saturday at home - helped my host-family clean the house and had a Slovak-lesson again. I also went to a hockey-game. Unfortunately the Slovak team lost to a Latvian team. I'm actually starting to get the rules of the game and beginning to like it more.

On Sunday I went to play tennis with my classmates, I'm still not really sure about the names and nicknames, so I'd rather not write them down because I'd probably spell them all wrong. OK, tennis - really not my game. But fortunately I could at least hit the ball a couple of times and I even managed to get my serves right quite often. :) Now Monday was pretty boring. The only thing I really did, was go to school. At least I like school here, I don't even want to think about school in Estonia right now. But yesterday mine and Zuzka's class went to the theatre. It was really funny even though  I didn't understand most of what was said. The basic plotline was that everyone wanted eachother and that made it really funny. At one moment I was just thinking "What the f*ck is going on?" and next moment one guy started making sexy-sexy move against the other. Luckily everyone else started laughing with me too. :) And today is my first time swimming here. A bit nervous. Plus there's the fact that I haven't been in a real swimming pool in over three months. I hope it's going to be okay.


I can't believe that I've been here for already a month. It's gone by so fast. I really can't complain about anything that has been happening to me. The Slovak people are a lot more open than Estonians, even if no one smiles at you in the bus. If I had wanted that I should've gone to Australia or something (and I'm planning to back to Australia anyways). I am so lucky with my host-family. For me everything seems great. I hope it seems the same way to them. :) Fortunately (or not so fortunately, I'm not really sure) nobody has told me that I'm doing something wrong. Plus I think I've done a pretty good job at keeping my room relatively clean. My Estonian-mom would be proud of me.


Language:
Surprisingly I'm starting to understand what people are trying to say to me. I'm seriously happy (even if I don't show it) when someone asks me something REALLY slowly and I don't ask "Ćo?" after it. And sometimes I can even answer in Slovak (if it's a yes or no question...) and I'm happy about it too. :D If someone talks really fast next to me I can usually understand a few words but the whole meaning is usually lost to me. I hope it will get better. :)


School:
I don't know how it's possible, but it seems that they are ahead of the Estonian schools in every subject except biology (and let's face it, I didn't study much of biology in Estonia..) I can't understand anything of Chemistry and Physics. And if I add the fact that I'm a year older than them.. I feel pretty stupid sometimes. :) It would be nice of the people in my old school to tell me how to solve those equations I wrote before. But on the other hand the topic we had in Maths today was pretty easy and I could understand fairly well. The only problem is that they seem to solve all the things in a completely different way. I hope it's going to get easier.. :) Then there's also the fact that I'm going to join the Pretty Little Liars fanclub soon thanks to my classmates. I already watched the first episode and I liked it. :)


Food:
I have had potatoes here only once and that was in the school food (which, let's face it, is only a bit better than in Estonia). So that means that I miss potatoes. This has been so far the most unexpected thing of my exchange year. But that means that I'm probably going to make my favourite dish - mashed potates with minced meat sauce (i have no idea if that's right, that was just google translate...). I also have to say that my host-mother is the best cook ever (sorry, mum, but that's true). Differently from Estonia, we've been eating a lot of rice and pasta and I love it. Plus you can buy oreos here, and the selection of milka chocolates is a lot bigger. They also eat a lot of bread here, I didn't really expect that.

This post was an experiment and it took me an hour and a half to write it so I'm not sure if I'm going to continue writing both in Estonian and English. Plus I probably don't have the time for it. But it was also a pretty long post which I wasn't really expecting. I'm going to have to think about it a little longer before I decide how I'm going to write. I'd like to know though how many people would like to read it also in English. That would probably help me make a decicion. :)

Thanks for reading! :)


04.09.12

ahojte!

No ma pingutan selle blogipostituse nüüd välja, see on juba kolmas kord kui ma seda alustan.

All Time Low kontsert oli lihtsalt imeline. Nii palju häid lugusi ja nii palju ilusaid inimesi. Siiamaani raske uskuda, et ma seal päriselt ära käisin, kuid tõestusmaterjaliks on autogramm ja pilt Jack Barakatiga ning t-särk. Väga rahul omadega, tõesti. Käisin ära ka Starbucksis (kuhu eelmise Praha-tripi ajal ei jõudnud) ja sõitsin esimest korda elus metrooga ja sõin hiina toitu ja maailma parimat pitsat (päriselt, ma ei ole elu sees nii head pitsat saanud).

Kaks esimest koolipäeva on ka läbi. Esimesed fotod minust juba facebookis üleval - kõik tahavad koguaeg rääkida minuga ja küsimused muudkui korduvad ja korduvad. Miks Slovakkia? Ma ei tea. Milline ilm eestis on? Külmem ja vihmasem kui siin. Ütle midagi eesti keeles. Minu nimi on Johanna. Kas sul õdesid vendasid on? Ano. Dvuh brata a sestra. Kui vanad nad on? Štrnast, devät a jeden rokov. Ja nii edasi.

Ei, kuigi mu kirjutamise toonist võib aru saada, et mulle ei meeldi, siis tegelikult on tore. Eks ma küsin ka koguaeg vastu midagi. :) Mul on klassis üks poiss, kes on Vietnamist pärit, aga ta pere kolis Slovakkiasse, kui ta oli kaheaastane. Räägib slovaki ja vietnami keelt ja natuke ka inglise keelt. (mul on temaga facebookis pilt ka üleval). Ma olen ühes klassis endast natuke noorematega, enamus on praegu viieteistaastased, aga samas sain ka mina alles kuusteist (mulle jõudis just kohale, et see oli tegelikult juba kaks kuud tagasi, küll aeg ikka lendab).

Mis veel? Ujuma pole veel jõudnud, aga küll ma ka seda teha saan. Nõustusin järgmine nädal klassiga teatrisse minema. Alguses muidugi aru ei saanud, millega ma nõustusin, aga pärast sai asi selgemaks. Samuti olen natuke haige - kurk valutab ja joon teed koguaeg, sest see tekitab parema enesetunde. Lubasin homme host-perele pastat teha. Ma loodan, et ma ei põleta kööki maha.

Täna rääkisin Elinaga skaibis. Mingi hetk tuli küsimus, mis päev täna on. Teadsin, et on utorok. Samas ei teadnud, mis see on eesti või inglise keeles. Ja see on näide mu igapäevasest elust. Lihtsalt keeled on nii segamini ja ma hakkan homme veel saksa keelt ka õppima.. 

Mõned pildid ka. Mitte palju seekord, pole palju teinud. :)