28.04.12

and i'm back

Peaks vist alustama siira vabandusega, et ma terve kuu lihtsalt eemal olen olnud. Mul oleks olnud korduvalt võimalusi midagi kirjutada, aga lihtsalt ei olnud seda tuju.

Neile kes veel ei tea, jätkan oma kooliteed ülejärgmine aasta Tallinna Reaalkoolis ning Slovakkiasse sõidan 15. august. Minek on kindel, keegi mind enam peatada ei saa. :) Kahjuks pere mul veel ei ole, aga küll see ka aja jooksult tuleb. Telefoniekraanil on countdown ka - 109 päeva kuni ärasõiduni (nutitelefonide plusspooled)

Tegelikult peaksin ma praegu referaati tegema. Tegelt ka peaks. Aga kuidagi üldse ei taha. Viimasel ajal on mul üldse selline tuju olnud, et midagi teha ei viitsi. Vene keele tunnis arutasime kuidas eesti keel on ikka hea keel - kuidas sa tõlgid 'viitsima' inglise või vene või ükskõik mis keelde. Eestis saab kõige kohta öelda 'ei viitsi' ja see on täitsa korralik põhjus. Kuigi ma kasutan seda põhjust natuke liiga palju...

Eile käisime Elinaga YFU näitusel ja infotunnil (Belgia ja Moldova) ning linnas põrkasin Anniga ka natukeseks kokku. Ühesõnaga oli väga tore päev, kuigi alustasin hommikut nutmisega (kui nii toredad tegelased ära surevad, siis see paneb mind lihtsalt nutma #TVD). Tegelikult nutsin veel õhtul ka, kui ma seda osa uuesti vaatasin.

Samuti olen ma haige. Köhin nagu hullumeelne ja eile kasutasin füüsikaseadusi, et omale kurku vaadata - kurk on villis. Sellepärast jätsin täna Simoni sünnipäevale ka minemata, kahju. Haige olla ei ole üldse tore. Midagi teha ei saa ja üksinda kodus passida on ka tore. -.-

Tõmbasin täna You Me at Six kaks viimast albumit. Tumblris koguaeg kõik räägivad sellest bändist juba pikka aega ja ma otsustasin ka kuulata. Nüüd ma muud enam ei kuula. Üllatavalt hea, tõesti.

Ega mul tegelikult täna ka blogimise tuju väga ei ole, nii et ma lõpetan ära. Ma üritan Slovakkias tihedamini blogida. :)