27.02.12

procastinating

Oi, näete, veel üks blogipostitus ühe nädala jooksul. Ime on juhtunud.Hetkel peaksin ma matemaatikat õppima. Ma tõesti peaks. Aga ma tõesti ei taha. Blogi on hoopis toredam.

Ma tahan trenni, ma tahan täiesti kohutavalt trenni minna. Ma ei ole üle nädala kordagi vette saanud, ma olin haige ka, aga ma nii igatsen seda. Niipea kui ma korralikult terveks saan, siis ma hakkan korralikult trennis käima. See tähendab seda, et ma ei lase enam seda lihtsalt heast peast üle. Ma tahan käia trennis, ma tahan saada vette, ma tahan Laura ja Gretega naerda. Ma igatsen seda ja ma tahan seda.

Füüsiliselt ei jõua ma enam isegi Mattiast tõsta korralikult. Ma ei jaksa oma väikest venda üles tõsta, see on täiesti kohutav. Praegu ma veedan oma aja lihtsalt kodus istudes ja õppides. Kuhu mu elu jõudnud on?

Ma vist kaotasin oma koolipäeviku ära. Mul olid seal kõik tähtsad asjad kirjas + kogu õppimine, ja seda ei ole enam mu kotis. Mul ei ole õrna aimugi, kus kohas see olla võib. Igatahes tunnen ma sellest puudust.

Vahepeal on imelik mõelda, et järgmine aasta samal ajal oskan ma juba Slovaki keelt, ma ei veeda aega oma kalli pere juures, vaid teise. Ma lükkan pidevalt edasi sponsoravalduste saatmist, mõeldes, et küll veel jõuab. Ning põhimõtteliselt on lood nii, et kuni augusti keskpaigani (?) võin ma lihtsalt oodata. Sellele lennukile astumiseni on oma kuus kuud aega veel. Kusagil märtsi keskel peaks tulema YFU'lt pikk kiri vahetusaasta kohta, ELO ja muude selliste asjade kohta. Ma ootan seda kartusega, et nüüd see juhtub. Nüüd ma saan lõpuks ometi iseseisev olla.

Ahoj! Tere! Appi. Ma ei suuda oodata.

24.02.12

b.

See on ametlikult minu 300. postitus siin. Esimene postitus oli 14. mail 2009. aastal ning ma ei ole siiamaani seda lehekülge maha jätnud.

palju õnne sulle, kallis

look at my life

Day of The Dead (by Bethan M)

On möödunud liiga palju viimasest korrast kui ma oma blogi külastasin. Ise olen ka mõelnud, et mis sai mu kunagisest lubadusest vähemalt neli korda kuus blogida. Ma ei teagi, kas ma olen seda kunagi siin maininud, aga ma lubasin suvel iseendale, et ma vean ennast siia piisavalt tihti kohale. Ei ole vist jõudnud. 

Ise olen ma praegu täiesti üdini haige - nohu, köha, jne. Palavikku õnneks ei ole, kuigi teisipäeval vist oli väike. Ma praegu loodan vähemalt normaalselt terveks saada. Selle nädalavahetusega plaanin samuti läbi vaadata kogu Star Wars'i saaga, esimesed kaks on juba vaadatud, kolmas ootab. :)

Aga oma haigusele vaatamata olen ma ennast järjepidevalt kooli vedanud. Tänu meie vabariigi 94. aastapäevale saab pikendatud nädalavahetuse ka, nii et saan ennast terveks ravida. Haigeks jäin muidugi ennast imelise Anni 18-ndale sünnipäevale vedades, kuid see oli seda väärt. Ikka on raske uskuda, et see väike inimene (ainult pikkuse mõttes) on juba täiskasvanu. Aga veel korra, tagantjärgi, palju õnne sulle, Ann. :)

Ma panin ennast Rocca al Mare katsetele kirja. Tegelikkuses ma arvan, et see oleks minu jaoks kõige õigem kool ja õppimissuunad on seal ka täpselt minu jaoks, kuid, nagu teada-tuntud, see on tasuline kool. Päriselt tahaksin ma sinna just kõige rohkem minna, rohkem kui reaali ja 21-sse, aga see ei ole kahjuks väga võimalik...

Olen avastanud midagi üllatavat. Mu hetke lemmiklaulu ei saa otseselt lauluks nimetada. See on ühe TVD soundtrack'i loo versioon klaveril (ilma sõnadeta jne). Ma ei ole kunagi eriline klaveri fänn olnud, aga see on lihtsalt nii ilus. See sobib imeliselt hästi lihtsalt kusagile taustale mängima ja see aitab kõigele keskenduda, tekitab rahuliku meeleolu. Lihtsalt imeline lugu, praegu kuulan ka. :) 

 Näete, mis mina facebookis surfates leidsin. Tahaks tagasi Ruusale, tahaks suve, tahaks seda järve, tahaks Kurkale... Ma ei saa Kurkale see aasta. Järelikult oli eelmine Kurka minu jaoks viimane, ma kahtlen, et ma peale vahetusaastat sinna tagasi satun. Aga suvi, suvi, suvi. Nii tahaks suve. Ma igatsengi just kõige rohkem neid toredaid jahedaid õhtupoolikuid seal mööda treppe kõndides, Elinaga telefonis vesteldes või Briti ja Anniga mööda hernepõldu pildistamas käies. Igatsen. Igatsen väga.

Ei meeldi mulle see praegune ilm. Katsed võiksid läbi saada, see tähendaks ka kevade algust. Samas jälle need lähenevad hirmuäratava kiirusega. Tõsiselt. Tegelikkuses sõltub neist suur osa mu tulevikust. I don't want to f*ck them up. 

Hakkame issiga nüüd Star Wars'i kolmandat filmi vaatama. :)

Ilusat Eesti vabariigi aastapäeva teile.   

04.02.12

for crying out loud

shamelessly promoting my tumblr and if you're smart enough you'll find the link to my real tumblr. Or better yet - kui tahate näha, siis ainult küsige ja ma annan lingi. :) seda kohta uuendan ma kindlasti tihedamini kui oma kullakallist blogspoti.

Mul ei olegi otseselt midagi kirjutada. Elu on kiire. Väga kiire. Kunagi millegi jaoks aega ei ole, koguaeg tahaks magada ja samas peab koguaeg midagi tegema, kuigi mul on tihti hetki, kus ma lihtsalt ei taha midagi teha. Scrollisin vahepeal mööda oma blogi ja naersin vanade asjade peale, mida ma enam ei mäletanudki. Nii tahaks oma elu uuesti elada ja enam mitte nii ebakindel olla.

Kogu mu elus on areng toimunud viimasel ajal. Ma hoolin inimestest hoopis rohkem kui ma seda varem tegin. Nii tahaks muuta mõnda asja, mida ma minevikus teinud olen ja mida ma nüüd kahetsema hakkan. Lihtsalt tahaks muuta.

Mul on täna TVD fanfictioni ideed jooksnud täiega. See jällegi tähendab, et te ei saa ühte pikka postitust vaid selle asemel ühe lühikese, kus ma kirjutan, kuidas elu ikka nii tore on.

Ma nüüd lähen TVD Valentine's Day spinoff'i kirjutama. Delena ofc. :)