27.01.12

tuli tore tuli

Just so you know, meie tants oli imeline. 


Mul on nii ilus ja hea ja tore elu, et vahepeal ajab kohe nutma. Eriti siis kui sul on tunne, et sa sured varsti ära. 

Kuulan Red Hot Chili Peppersi suurimate hittide plaati, plaanin  kõik lood kontserdiks pähe õppida ja siis sinna lava ette hullult kaasa laulma minna. On ju mul ka vaja sellist suurt ja imelist kontserdi elamust. 

Kuigi tegelikult on mul TSC eelmise nädala osa ikka veel vaatamata. Aga ma väga ei viitsi seda vaadata ka, kuigi seal pidi Jake/Cassie kiss-kiss tulema. Elan üle. See ei suuda mind samamoodi tõmmata nagu mu kallis TVD koos kõigi nende imeliste tegelaste ja ülihaarava süžeega. Tegelikkuses tahtsin ma kuulata Spotify TVD season 3 soundtracki, aga näed, elan Eestis ja jälle ei saa internetis midagi teha, mida sa tegelikult tahaksid. Jube nõme.

Täna ilmus uus Reaali Poiss. Ma ei suuda otsustada, kas see on nüüd hea või halb, aga me kirjutasime ka Elinaga sinna. Ma vist rohkem ei taha kirjutada, mul on kahtlane tunne, et see ei olnud üldse nii hea. Ma ei tea. Kahtlane. 

YFU'ga olen siis nii kaugel, et esmaspäeval tahan käia ära nii hambaarsti juures kui ka perearsti juures

JA APPI CALIFORNICATION HAKKAS

okei, rahunen maha

Sponsoravaldus on lõpuks valmis. Nädalavahetuse eesmärk on valmis saada esimesed kümme kirja, mis ma laiali saadan esmaspäeval koolis. Kõige rohkem põen ma vist helistamise pärast, ma ei ole kunagi olnud väga inimene, kellele meeldiks teistega telefonis viisakat vestlust pidada. Kuidagi ettekujutamatu tundub.

Katseteni on veel kaheksa nädalat, nagu ma täna kokku lugesin. Ning kuna ma olen (hetkel) suhteliselt kindel, et ma tahan tulevikus geoloogiat vms õppima minna, siis ma arvatavasti tahan reaali jääda. Ma kahtlen selles niii palju viimasel ajal, ma ei teagi täpselt mida teha.

Mu mõtted rändavad mööda kirjeldamatuid radu. Ma eile õhtul mõtlesin, kuidas ma igatsen Austraaliat. Kõige rohkem mäletan ma seda viimast Perthis käiku ja neid imelisi ilmu. Ma lihtsalt tahaksin elada seal, midagi ei ole teha. Ma tahaksin seal ülikoolis käia, surfamise ära õppida... Päikese all olla. Muidugi see võib ka olla ainult Eestimaa talv rääkimas...

Tahaks Slovakkiasse juba. :)

Eile ma mõtlesin, et tegelikkuses jään ma vist kõige rohkem Laurat ja Gretet igatsema. Ma tean, et ma ei lõpeta Elinaga kunagi suhtlemist ära, ega Anni ja Britiga, aga nendega...Ma ei hakka arvatavasti vahetusaasta jooksul nendega väga suhtlema ja peale seda aastat, ma ei usu, et me enam trennis koos käime. Võib-olla kui me satuksime kuidagi ühte kooli, aga... ma ei ole väga msni inimene ja juba Anni ja Britiga on suhteliselt raske suhtlust üleval hoida.

Ah, mul on Britiga rääkides liiga huvitav. Ma ei suuda kirjutada enam

Head ööd!

20.01.12

Mattias

Ma arvasin, et võiks kiiresti uuendada. Ma ei viitsinud sadat pilti tegema hakata, et see õige leida, nii et ma lihtsalt lasin veebikal kiiresti meist kahest pildi teha. Väga tavalises olekus Mattias on seal üleval siis, naerab ja vehib kätega, laskmata korralikku pilti teha. Armas, eks ole? :))

Muidu tegelen praegu YFU rahvusvaheliste failide täitmisega ja sponsoravalduse koostamisega, nii et mul pikaks postituseks aega ei ole. Lisaks pean ma (okei, me) Mattiast hoidma.

Nagu näha, on see väikseke üks armsamaid olendeid maamuna peal. Isegi siis kui ila tilkumine ära ei lõppe.

13.01.12

chocolate

Teate seda hetke, kui teil ei ole õrna aimu, mida oma eluga peale hakata? Mul on koguaeg küsimus "miks?" suul, kuid ma hoian ennast tagasi. Kui ma mingi hetk hakkan neid küsimusi kellegi teise käest küsima, siis ma hoian ennast tagasi. Keegi ei suuda mulle öelda, miks ma siin maailmas olen? Miks üldse inimesed olemas on? Keegi ei tea seda põhjust. Mu fantaasia lendab igasugustes suundades kui ma sellele mõtlema hakkan, kuid kust otsast see mind aitab?

Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid. Kõik vastused pean ma iseenda jaoks otsima. See ei ole kellegi teise töö. Ma pean sellega hakkama saama. Samamoodi nagu ma pean hakkama saama KÕIGI oma uusaastalubadustega (mis ei ole kaalus alla võtta ega sõpradega rohkem aega veeta, nagu mu inglise keele õpetaja arvab). Teate, et üks mu lubadustest oli igas võimalikus olukorras viiasakalt käituda. Mida ma teinud olen? Vastupidist.

Vahepeal ma vaatan ennast ja mõtlen. Mõtlen kõige peale, mis mu elus juhtunud on ja milline on mu elu praegu. Tegelikkuses olen ma õnnelik. Mul on eesmärk, kuhu jõuda. Mul on mõningaid ideid, mis ma tulevikus teha tahan. Mul on imeline perekond ja head sõbrad. Mul on katus pea kohal, toit laual ja riided seljas. Mida rohkemat ma tahan? Aga samas tundub koguaeg, et midagi on puudu. Ma ei saa iseendast aru. Ma ei saa maailmast aru.

Mu mõtted keevad üle lihtsalt. Täna on olnud väsitav päev. Kogu see nädal on tegelikkuses tapvalt raske olnud. Mul ei ole olnud ühtegi hingetõmbepausi ja mul ei ole olnud aega mõelda. Ma olen lihtsalt opereerinud ja tegutsenud ilma mõtlemata. Ma ei taha tegutseda ilma mõtlemata. Ma tahan, et mu tegemistel oleks tagajärg. Ma ei taha, et kõik mida ma teeksin, oleks mõttetu. See oleks lihtsalt kurb.

Tulles nüüd tagasi päriselu juurde, siis ma suudan võib-olla füüsika neljale venitada. Issi ikka lõpuks pani mind sinna füüsika kursusele kirja, ma lähen käin seal ühe korra ära ja siis vaatan, kas sellel on mingit mõtet või mitte. Ma loodan, et see aitab mind enne katseid, kuid mu lootused ei ole eriti kõrged.

Lisaks kõigele, mulle meeldib aina rohkem ujumine. Ma armastan seda kõige täiega. Need vähesed hetked selle nädala jooksul, kus ma olen rahulikult mõelda saanud, on olnud need neli tundi ja viisteist minutit, mis ma vees veetsin. See tunne on nii imeline. Kuidas sa tunned, kuidas tõukest vesi su jalga kõditab, kuidas veekohin sind rahustab. Ning kui mõtted liiguvad millelegi, millest sa parema meelega mõelda ei tahaks, siis hakkad numbreid lugema. Kui palju on ujutud, kui palju veel. Need olid need imelised hetked selle nädala jooksul. Lisaks ma armastan neid inimesi seal. Ma lihtsalt ei kujuta ette oma elu ilma nendeta.

Ma aitan ühte fanfictioni autorit ta jutuga. Ta on ülitore. Ainult lausete lõppu paneb liiga palju hüüumärke. Muidu on ta hästi tore. Ja ta jagab mu vaateid TVD ja TSC osas.

Te olete kõik nii kallid mulle, ma ei tea, mida ma järgmine aasta ilma teieta teen. Emps rääkis täna vanaemale, et ma lähen ära. Vanaema hakkas kohe maha laitma Slovakkiat ja kõike muud selle idee juures. Ma ei kujuta ette, kuidas ma teda veenan, et see tegelikkuses on hea mõte. Kõik head asjad kaaluvad üle halvad asjad. Ja ma lähen Slovakkiasse sellepärast, et ma tahan. Miks mitte minna Slovakkiasse? Põhjuseid ei ole (minu jaoks vähemalt). See võiks inimestele lõpuks selgeks saada.

Aga TSC tuletas meelde, et mul on uus osa vaatamata.

Head ööd!

06.01.12

DELENA

SEE TULEB PIKK PIKK PIKK POSTITUS VIIMASEST TVD OSAST NII ET KUI TE POLE SEDA VEEL NÄINUD SIIS ÄRGE LUGEGE!







because one thing's for sure. nobody's pulling me out of my delena high, you hear me? NOBODY.

täiesti hullumeelne, ma ei saa seda osa veel vaadata uuesti ja ma nii tahan seda lõpustseeni uuesti näha. see on see probleem kui sa laivis vaatad. lihtsalt ei saa uuesti vaadata. ning ma niiiii tahaks. see lõpustseen. KÕIK DAMONI MÕTTED ON ÕIGES SUUNAS. miks ta seda varem ei teinud? apppppi kui äge. ja üleüldse kogu elena reaktsioon!!! ta ei tõmbunud eemale!!!!!! teate kui tähtis see on? isssssssssssaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnndddddddddddddd apppppppppppppiiiiiiiiiii ma ei suuda vist
ma pean seda stseeni uuesti nägema. ma lihtsalt pean.

miks ma seda sarja nii väga armastan? just nende imeliste emotsioonide pärast mis minuga kaasnevad peale vaatamist. TEATE KA KUI RASKE OLI OMA IIIIIIKSE VAIKSENA HOIDA, SEST KOGU ÜLEJÄÄNUD TUBA MAGAB SAMAL AJAL KUI MA OMA IMELISTES DELENA-PILVEDES OLEN? EI TE EI TEA! SEST KEEGI EI SAA NIIMOODI ARMASTADA VÄLJAMÕELDUD TEGELASKUJUSID NAGU MINA. 

trying to calm myself
ma lähen voodisse ja siis vähkren ja vähkren ja mõtlen ainult sellele stseenile ja appppppppppiiiiiiiiii. kas ma saaksin seda uuesti näha palun?
aga see osa oli kurb ka. sest üks tegelane tõesti lahkub, kuigi loodetavasti mitte igaveseks. ma ei tea. ma nii kardan, et me ei näe teda enam.
ja kes on raamatuid lugenud? MEREDITH! on ainuke asi mida ma öelda saan. MEREDITH!

ja klaus ja rebekah... kurb, nii kurb. klaus võib ju oma pere kõikjal kaasas tarida kuid päeva lõpus ma kahtlen, et ta julgeb nad taas ellu äratada. ma siiralt kahtlen. 

kakskümmend minutit on möödas sellest stseenist! ma ikka värisen, mul on ikka see kõik silmade ees, see muusika, mis seal oli, kummitab mind. 

i'm the ultimate fan