29.12.11

turn a page

Just so you know, I adore you all.

Ma nägin täna öösel jälle unes, et ma surin ära. Kõige parem osa seal juures oli see, et ma nägin seda unenägu kolmandat korda. Ma suren ära mingisuguses avalikus WC's, kuid ma olen seal üksinda. Seal on sinised vetsude vahelised seinad, kuid muud seinad on valgete kiviplaatidega kaetud. Vetsude vastas on kolm kraanikaussi. Alati juhtub midagi keskmise kraanikausi ääres. Seekordne surmapõhjus oli ninaverejooks. Sellel unenäol on alati mingi eriline fakt. Esimene kord kui ma seda nägin, oli seal juures Damon. Teisest korrast mäletan ma ainult seda, et ma oksendasin ja siis kukkusin kokku, lüües oma pea ära. Seekord olin ma loheratsanik ja mu viimane mõte enne ärkamist oli, et mu lohe ei tohi ära surra. Ja mu lohe nimi oli Firnen (need kes on Inheritance'i lugenud, teavad kust see tuli). Ma arvan, et need unenäod on tulnud sellest, et ma olen viimasel ajal palju mõelnud selle üle, et mis juhtuks siis, kui ma äkitselt praegu ära sureksin.

Üleüldse olen ma viimasel ajal VÄGA palju lugenud just Pärandi saagat. Lugesin viimase osa telefonist läbi, läksin poodi, ostsin viimase raamatu, tulin koju ja hakkasin esimesest osast peale lugema. Ja ma armastan seda. Ma ei ole nii ammu lugenud lihtsalt tavalist raamatut ja nüüd kui ma Eragoni kätte võtsin... Ma tunnen ennast lihtsalt nii hästi. Seda ei ole ammu juhtunud. Ma leidsin uuesti selle raamatuarmastuse, mis mu sees on viimasel ajal väiksema leegiga põlenud. See on imeline tunne. Ma olen isegi TVD fanfictioni lugemisega maha jäänud ja see on ime.

Rääkides nüüd muudest asjadest... Ma sain täna oma elu esimese Lasnamäe kogemuse kätte. Käisime Laura ja Gretega Estri juures, viisime jõulud ka tema majja. Hästi tore oli, meenutasime eelmisi Kurka aastaid ja sõime hästi palju. Seal on üldse alati hästi tore käia. Pärast ära tulles viis Grete meid veel väiksele ringile läbi Lasnamäe. Nägime ära ta kooli, selle lasteaia, kus üks väike poiss ära suri hiljuti ja üleüldse Lasnamäe pimedad ja kõledad tänavad. Kohutav tuul oli ja veidike creepy tunne oli ka. Jõudsin järeldusele, et Lasnamäel mina elada ei tahaks. Aga samas see avardas natuke mu vaatevälja ja ma sain aru, mis tunne oleks ikka elada sellises piirkonnas (sest Estri korteriakna all põles paar päeva tagasi auto). Ning siis ma mõtlesin kui palju normaalseid inimesi tegelikult ikka seal elab.

Muidu on mu jõulud vaiksel pere keskel möödunud. Toredad olid ja kõik on juba vist kuulnud, et ma lähen Red Hot Chili Peppersi kontsertile. See aasta käis väga tore jõuluvana ka ning üleüldse... väga tore oli.

Muidu avastasin ma jälle oma iPodi ja vana ning imelise muusika. Pole ammu nii väga mingisuguseid lugusid nautinud. Nii ammu pole "Love Psycle'it" kuulanud ega "Love me or noti". Ma mäletan seda aega kui ma absoluutselt armastasin neid lugusid ja nüüd ma ei ole neid nii ammu kuulanud. Imeline tunne on lihtsalt. Ja All Time Low (nagu ülevalt pildilt näha) on siiamaani ülihea. :))

Aga ma nüüd lähen veedan natuke kvaliteetaega tumblris ja lähen siis Eragoni edasi lugema.

Kallid teile kõigile.

PS! Ma olen viimasel ajal muutnud. Paremuse poole... ma arvan.

22.12.11

vbyuhinjkm

that moment when you go on tumblr to find a suitable picture for here and you can't leave

mu elu on imeline. lihtsalt ilma blogita. tore oli korraks seda jälle külastada. näeme... millalgi. :)

ps! mozilla on ikka palju toredam kui mingi nõme explorer aga kahjuks on mozilla ainult mu venna läpakas kuhu ma ainult harva satun. aga rebloggida on siin ikka poole toredam (mozillas ma mõtlen)

09.12.11

OY!

Ma lihtsalt pean mõnda inimest narrima, kes praegu koolis on. Minul on täna geograafia olümpiaadiks õppimise päev (ning ma isegi olen juba õppinud kaks tundi, st lugenud ühte geograafia õpikut ja arutanud Joosepiga igasuguste imelike mõistete üle). Põhimõtteliselt tulin ma arvutisse selle jaoks, et saata ära lepinguandmed ja siis tegeleda YFU lepingule allakirjutamisega, kuid issi ei saa praegu sellega tegeleda (tal on vaja tööd teha) ning lõpuks jõudsin ma siia. Ma olen suht palju aega viimaste päevade jooksul veetnud tumblris, nii et ma otsustasin hetkeks selle rahule jätta.

Homne päev saab üldse vahva olema. Väga pikk ja raske, aga vahva. Või vähemalt ma tahan alustada homset selle mõttega. Hommikul umbes poole kümne paiku siis Pelgulinna gümnaasiumisse (peakski välja uurima, kuidas sinna minna) ning siis kiiresti-kiiresti piirkonnavoor ära teha, et võistlustele jõuda. Põhimõtteliselt on mul 2,5 tundi aega selle tegemiseks, loodan umbes kahe tunniga hakkama saada, mis tähendaks, et see lõpeb 12.30. Mul on kell 13.00 esimene start (oletades, et ma olen kohe esimeses vahetuses - ning Ülle ütles, et meie alustame...) Ah, ma ei tea. Igatahes jooksen ma homme jälle ühest kohast teise.

Geograafiast siis niipalju, et ega ma tegelikult väga ei looda riigivooru edasi pääseda. Ma ei ole nii tark kui Pille ja Hanna ja Annemai ja Helen on nii et... Ma lähen ja annan oma parima lihtsalt. :))

Ja teate mis? Meie ujujad on lihtsalt üleni VÄGA tublid olnud EM'il. Martti Aljand teise ajaga finaalis, Triin Aljand esimese ajaga poolfinaalis ja Annika Saarnak poolfinaalis! Ja täna on alles teine võistluste päev! Lisaks on teised ujujad ka palju paremaid tulemusi andnud kui tavaliselt. Olvik kahekümnes... Lihtsalt üleni väga üllatunud olen. Täna kavatseme trennis Heinrichi veenda, et ta meid Martti Aljandi ujumise ajal veest välja laseks seda vaatama. ETV2'st tuleb otseülekanne samal ajal ja ma lihtsalt VÄGA tahan näha seda. Eestlased on ikka väga ilusat tööd teinud seekord. Juba praegu on kõigil head tulemused. Ahjaa, Triin Aljandil pole ka kõige suuremaid konkurente kohal (kõik valmistuvad suviseks olümpiaks) ning tal on ikka väga suured šansid. Lisaks on poolfinaalikoht juba ka eestlaste kohta imeline tulemus. :)

And that's it. Ma nüüd hakkan tegelema YFU'ga ja geograafiaga.

03.12.11

How can I be something I want to be?

Ma panin just Mattiase magama. Kuidas see võimalik on, et üks väike laps võib nii armas olla?

Eile võtsin ma ette oma TVD-tumblri kujunduse ja siis lõi mulle pähe, et mis ma seal ikka seda ainult oma fänluse jaoks hoian, kui ma ei saa oma tavalisse tumblrisse ka kõike postitada, mis ma tahan. Nii et nüüd on mul enda personal tumblr (siin) ning see on pigem nagu mu alternative blogspot. Seega kui keegi tahab, siis võite uurida. :)

Mul oli täna suhteliselt palju aega mõelda (veetsin ju ometi natuke aega koos empsiga traumapunktis) ning ma muutusin jälle sügavamõtteliseks. Tekkis lihtsalt selline küsimus, et miks me üldse siin olemas oleme. Irrelevant, maybe? Ma ei tea. Ma olen olemas. Ma tahan midagi oma eluga saavutada. Mida? Pole õrna aimugi. Midagi tähtsat igal juhul. Aga milleks? Kui mõtlema hakata, siis kogu see universum on lihtsalt nii suur... Meie planeet ei ole nii tähtis. Meie planeet ei ole kogu selles maailmas oluline. Keegi ei vaja meid. Milleks ma siin siis olen?

Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea.

Mõttetu. Ühesõnaga on mul vahepeal tunne, et milleks ma seda kõike lihtsalt teen. Seega ma jälle lihtsalt istun siin, nagu Damon kunagi ütles,  contemplating Man's existential dilemma.

Obv ma väga ei viitsi täna õhtul ikka blogida. Või õigemini ma olen selle aja jooksul teinud ikka väga palju muud kui kirjutamine. Üritasin oma viis korda Mattiast magama panna, siis andsin alla, vaatasin True Bloodi, Top Geari, lugesin, olin tumblris, jne.

uni on