29.07.11

aga muidugi

SPOILER ESIMESES LÕIGUS!
Huuuuh, ma üldse ei näinud praegu seda TVD kolmanda hooaja teaser klippi, mida nad ComicCon'il ka näitasid. Ohsapoiss, me näemegi naked-Damonit esimeses osas! Ja see naeratus ja ELENA REAKTSIOON!!! "Yeah, you should learn to knock. What if I was indecent?" Ja see sarkastiline toon JA SEE VANNIVAHT! Igatahes, ma naeran kõva häälega kui ma näen seda.. (: (: Damon should definitely get a hair cut, though.

Igatahes mu elu on nii igav hetkel, et see tegelikult ei ole väärt blogimist. Tahaks täiega Tallinnas olla ja Elinaga homme ja ülehomme ja üleülehomme kokku saada (teadatuntud põhjustel, eksole). Igatahes ma loodan, et ta helistab mulle täna. Sest seda videot ma lihtsalt pean jagama. Mu reaktsioonid peale selle video vaatamist on ilusasti twitteris olemas. Ma värisen siiamaani. Ma lihtsalt täiega ootan ametlikku kolmanda hooaja treilerit. Kuigi see vist oligi see... :D

Nagu ma täna Elinale kurtsin ka, siis mu elu on jube igav praegu. Ma annaks kõik, et olla Tallinnas ja saada vähemalt mõne inimesegagi kokku. Mul on nii kõrini sellest, kuidas ma olen praktiliselt kogu suve oma perega veetnud. Ma ei saa väita, et mulle ei meeldi mu vend&õde ning emps&iss, aga ma tõesti tahaks vahepeal lihtsalt veeta aega üksinda kodus nautides ja Elina, Anni või kellegi teisega väljas olles ja üleüldse SUHELDES. See ei tohiks tegelikult väga imestamapanev olla. (õõh, ma ei suuda mõtetega selle juures püsida, mul käib koguaeg silmade eest SEE stseen läbi, ma ei suuda isegi fanfictionit kirjutada) Igatahes, üllataval kombel ma isegi ootan Kurkat. Ma peaks trenni tegema, vähemalt natukenegi...

Aga jah, ma nüüd lähen ja veedan aega natuke õues ka. Seal on süüa.

27.07.11

and here i am again

Heia. Mul tuli lihtsalt ilge tuju midagi siia jälle kirja panna, mida ma (mitte väga) ammu teinud ei ole. Muutsin kujundust, sest mul tuli lihtsalt selline tunne, et peab jälle midagi vahetama ja tegelikult mõjutas seda natuke tumblr ka. Sest umbes sellistest piltidest mu blogi ju ainult koosnebki ja kogu see värk seal toob lihtsalt naeratuse suule. (See muidugi ei tähenda, et minge tehke sinna nüüd kasutaja. Unustage ära, ma ei taha eriti kedagi teist seal oma dashil.)

Täna oli selline... kahtlane päev. Ma ei ole kindel, kas see on õige sõna selle jaoks, aga ma ei oska seda muud moodi kirjeldada. Vahepeal sai mul lihtsalt kõigest kõrini ja ma hoidsin väevõimuga pisaraid tagasi. Asi kohe kindlasti ei olnud selles, et ma tegin (jälle) midagi perega, mida juhtub viimasel ajal liiga tihti. Ma lihtsalt tahtsin natuke rahu ja vaikust, mida siin majas vist enam absoluutselt ei saa. Lõpuks, kui ma sain imehead kanapastat ja jäätisekokteili, siis ma enam ei olnud enda peale nii vihane, et ma kaasa otsustasin minna. Aga enne seda oleksin ma parema meelega istunud kodus ja käinud jalgrattaga sõitmas või midagi. Selle asemel käisime jääkülmas vees ujumas ja pärast söömas.

Ma olen peaaegu iga päev hääletanud TCA'l TVD näitlejate poolt, iga kord kui ma Iani poolt hääletan, siis tekib näole selline väike naeratus, et äkki ta võidab ka. Täna ma vaatasin, et kolmanda hooajani on ainult poolsada päeva... ja siis ma mõtlesin, et seda on ikka suhteliselt palju. Ma olen kogu selle suve saanud hakkama ilma uute osadeta ja ma olen suhteliselt uhke enda üle. Kuuldes, et nad näitasin ComicCon'il mingit klippi kolmandast hooajast (kus oli Damon sees ja (ma ei ole kindel) vist naked ka), mida ma ei ole näinud, hakkasid mu käed värisema ja tegid seda pool tundi.

Ma olen suhteliselt kindel, et kogu see värk ei ole enam normaalne, aga ma ei kavatse nüüd lõpetada kõigile näitamist, et just see sari on mu lemmik. Kui keegi arvab, et see on lame, siis see ei ole minu asi. Ma ei saa päriselt väita, et mul on suva teiste inimeste arvamusest, sest kogemused näitavad, et see ei ole tõsi, aga ma saan ausõna väita, et ma olen õppinud iseenda pärast mitte piinlikust tundma (ükskõik, kas see tundub mulle endale kahtlane või mitte). Igatahes on see kindel, et mu blogi näitab nüüd veel rohkem välja kõike seda, mis mulle meeldib ja mida ma teha tahaks. Kuigi seda ei anna võrreldagi mu tumblriga.

Homme loodan ma natukeseks tagasi jõuda mu vana mina juurde ja korralikult trenni teha. Ma siiani ei suuda uskuda, et see võrkpallitreener absoluutselt ühendust ei võtnud ja laagri kohta mingisugust infot ei andnud, aga see rong on nüüd minema sõitnud. Ma kahtlen, et ma sügisel sinna tagasi lähen. See aga tähendab, et ma olen enne Kurgjärve laagrit veel vähem trenni teinud kui kõik teised kokku ning ma suren esimestel päevadel seal ära.

Mul ei ole tuju kirjutada. Ma ei ole viimaste osade kohta saanud eriti head feedback'i ka, nii et ei ole eriti seda tunnet, et ma pean seda kohe jätkama ka. Ma ei tea, mulle iseenesest meeldib kogu see jutt ja selle mõte, aga see kommentaaride puudus tekitab kohe ebakindlust. Võib-olla ma siis ikka ei ole määratud mingisuguseks eriti loovaks inimeseks. Muidugi ma tahaks olla järgmine George R. R. Martin (naisversioon kindlasti), aga selle nimel peaks mul olema püsivust.

Oeh. Mul ei ole täna just kõige parem tuju.

25.07.11

I just want to...

Olge siis head ja ärge pange algust tähele. Ma ei ole kaks päeva midagi kuulnud ega näinud tema kohta ja nüüd ma lihtsalt pidin natuke pilte otsima ja (peamiselt) ühe inimesega jagama. (:
helloimian

those sunglasses
my sexyhalder
that face is driving me insane
the first thing i noticed was ian's smile (:
i want to be there, i want to be the girl who's hand he is kissing

Siin ma siis olen, elus ja terve. On ainult üksikud inimesed, kellega ma suhelda tahan, keda ma usaldan piisavalt, et kõigest rääkida.

ah, aitab, ma ei viitsi jälle mingisuguseid mõtteid siin avaldada.

Asi on nüüd nii, et A Day To Remember on asendanud ametlikult mu lemmikbändi koha. Kõik laulud on niiiiiiiiiiiiii head ja siis on igasugused muud ülimõnusad elemendid juures.

ah, head ööd.

As I sit here and try to put all the words in my head onto paper,
I realize, there isn't much that I want to share with the world.



21.07.11

the summer hiatus is killing me

OMGOMGOMG I just need to vent somewhere.

Sest ma ei tea, kuidas ma need 56 päeva hakkama saan. Ja kui varsti mingisugune treiler ka välja tuleb, siis ma lähen ju kohe täiesti hulluks. Eelmine aasta tuli Comic Con'i ajal ja see hakkab varsti (ma ei mäleta kas homme või ülehomme) ning kui see nüüd varsti välja tuleb. APPIIII. Ma olen suhteliselt kindel, et see ei ole normaalne, mida ma siin teen, aga ma lihtsalt ei saa. Ma tegelikult ei tohiks üldse kolmanda hooaja spoilereid lugeda, aga... No ma ei saa.

Julie Plec:
"One of the little big moments is wondering what Damon gives Elena for her birthday and if Stefan makes an appearance to blow out the candles on the cake."

No mida ma sellise lause kohta ütlema peaksin siis? Ma lähen hulluks siin, lihtsalt oodates. Nagu ma mainisin, siis the summer hiatus is KILLING me. Ma ei tea, mida ma teen, siis kui see tõesti kohale jõuab ja mul on jälle kuni maini peaaegu iga nädal näha seda sarja, hakata selle nimel reedeti varem üles ärkama... Ma tean, et ma olen arvatavasti kogu oma friikluse juba kolmandale tasandile viinud, aga ma ei saa.

(ja mul ei ole absoluutselt mitte ühtegi postrit Ianist ja ta IMELISEST naeratusest)

Kui aus olla, siis ma ei tunne ennast üldse kuidagi halvasti ka kogu selle jama pärast, mida ma siia koguaeg postitan. Kuigi just selle pärast peaksin ma tegema tumblrisse oma personaalse blogi, et ma saaks vähemalt kusagil ennast niimoodi välja elada.

okay, vent over, i'm going to try returning to normal for a couple of hours.

20.07.11

having a HUGE writers' block.

Ma saan nüüd kohe oma päevase koguse Ianit ja Damonit kätte, sest ma lähen ja otsin sellele postitusele pildi.
Ja siin ma olen. Ma sain kirja pandud plaani, mis ma järgmises osas kirja panen, aga millegipärast ei suuda ma hetkel ÜLDSE sõnu kirja panna. See teema on lihtsalt liiga sügav ja keeruline, et mul on endal raskusi nende tegelaste mõtlemismaailmaga. Mul on juba viimased kolm peatükki läinud teisiti, kui ma alguses plaanisin, sest need tegelased lihtsalt alati nõuavad mult muud. Näiteks ei plaaninud ma alguses neljandasse peatükki üldse flashbacki sisse panna, aga see lihtsalt nõudis seda ning sellest samast peatükist jäi puudu üks väga tähtis osa, mis lihtsalt mitte kuidagi ei sobinud sinna juurde ja ma ei kujuta ette, kuidas ma selle nüüd sinna sisse põimin. See osa lihtsalt peab kuidagi sinna sisse tulema, aga kuidas?

Mul hakkab endal kõrini saama sellest, kuidas ainukesed asjad, millles ma mõtlen are TVD andmy own pathetic life, seega ma annan tänaseks alla ja olen täna õhtul natuke sotsiaalsem inimene.

((oh why are you so cool?))

Just my usual rant.

Argh, ma vihkan sellisest Damonist kirjutamist, aga ma ei saa sinna midagi parata. Ta lihtsalt nõuab seda mu käest ja kui ma üritan teha nende tegelastega midagi, mida ma ise ka tahan, siis nad kohe tahavad hoopis midagi muud teha. Seda tunnet on niiii raske kirjeldada, aga mitte miski ei tule selle juures nii nagu ma tahaks. Lisaks tahaksin ma kõige esimese osa täielikult ära kustutada ja ümber kirjutada, sest mul tuli see NIII halvasti välja ja ma ei ole üldse rahul sellega, aga nüüd on liiga hilja juba. Lisaks ei suuda ma välja mõelda, mida kasutada ühes flashbackis ja mul oleks ilgelt oma beta (oletades, et ta on ikka mu beta) abi vaja, aga ta ei ole kunagi netis. Seega ma ei ole asjaga rahul. Lisaks pean ma selle peatüki ikka natuke pikema tegema, kui ma eelmised olen teinud. Nagu ma ütlen, ma ei ole eelmiste peatükkidega eriti rahul.

I got my rant out, I'm going back to writing.

Heh, ma võtan praegu wikipeedia lahti, et otsida sealt infot laste elu kohtsa 19. sajandi teisel poolel. Tegelikult oleks me ju pidanud seda õppima ajaloos ja mul oleks esimest korda ajaloo õppimisest kasu ka, aga muidugi jätame me ju sellised 'mõttetud' teemad vahele. Üleüldse, ma ei tea selle ajastu kohta mitte midagi muud, et kohe varsti oli Ameerika kodusõda tulemas. Õnneks on enamik vastuseid internetis USA kohta, aga ma eriti abi ei saa sellest. Seega, I'm going on my gut-feeling.

Kas see on normaalne, et mu enda kirjutis paneb mind nutma?

Yep, ma scrollisin praegu tumblris ÜLIPALJU postitusi Iani kohta läbi, et otsida PERFEKTSEID pilte endale ja MA LEIDSIN NEID. Heh. Heh. Hehhehe.. HEHEHEHEHE, mul on nii hea tuju ja ma lähen nüüd magama ära, aitab küll sellest.

16.07.11

Just have to get my thoughts out.

((teen selle postituse inglise keeles ainuüksi selle pärast, et ma kirjutan nagunii viimasel ajal ainult inglise keeles, ja räägin ka väga tihti))

So, I'm going crazy here. I can't sleep or anything and that's because I'm having all those ideas running around my head and I can't shake them off. Comparing to many other people, the thoughts I'm having probably seem really low and nothing of importance. Actually I started writing fanfiction and for the first time in my life it's in English. I've posted the first two chapters and the reviews have only been great and the amount of story alerts I'm getting... I'm getting a HUGE boost in confidence and now... I'm leaving for who knows how long and I won't be having any chance to write all the ideas I have down. I just can't write anything down on paper, it never comes out the way I want it to, so that's not an option. I have a couple of ideas I can use, but that's going to need a lot of convincing.

I probably seem like a nerd to everyone who's reading right now. But actually, I think it's the truth. I might not be a girl who loves maths (or other subject like that) and is very good at it, but I have other intrests. I love the sky and I love these small facts from history that nobody has even heard of before (by nobody I mean very many people). One thing that I have learned this summer is that I shouldn't be afraid to show the real me. Sometimes I absolutely hate talking to people. I love making new friends with people who live ont he other side of the planet. I don't care about some chicks who are having boy-troubles (or something like that). I have a huge boy-problem just because I'm afraid to talk about it. And I probably never will but I will try  not to think about it and just move on with the flow. I like having fun.

I want to have a big style change. I want to have more piercings, colour my hair dark with huge strikes of red, I want to wear the clothes I like and not the clothes I think others like. How I'm going to do that? Damon's face up there shows the emotion I'm feeling right now. Sometimes I just feel so stupid for even trying to stand out and seem different. I'm constantly worried about how people think about me. I'm a very awkward person who's surprisingly clumsy. I haven't worn  proper make-up for two months because I'm just too lazy and today I put on the whole bunch - foundation, blush, mascara, lipstick - and made one of the prettiest hair-styles I've ever made for myself and I wasn't even going out anymore. It was 10pm and now I'm thinking that I shouldn't have done that because getting all of that off is going to require the time I'm too lazy to give.

Yes, the one thing I have learned is that I shouldn't keep myself hidden away. I should express my thoughts more and shouldn't be afraid of what people are thinking about it. A month ago I was too afraid to retweet a tweet talking about saving some forests or animals. Now the only thing I'm thinking is why did I buy a new phone? To toss the old one in the garbage? Don't get me wrong, I absolutely adore my phone, but that doesn't mean that the other phones in our house are just going to waste. There are so many things completely usable that I shouldn't be throwing away. I just don't get myself. I don't get the whole world. We think that one person won't make a change. But the thing is, it will.

I threw away food today. I spent 25 minutes in the shower today. And a huge part of the world's population can't have that. And that thought sometimes even makes me cry. Also that's the thought that makes me believe there really isn't a God. And that is what I actually think about daily - my teenage problems and what they are compared to many other problems in the world.

I started with my fanfiction problems and I'm going to come back to them. I haven't planned this story out yet but I actually want to finish this story. I have said that about many of the other stories I've written but this time I actually want to please the readers as well. Everyone tells me that I write very well and although I'm having a hard time believing it, I am trying to get this story started and I'm going to try and make it great. It is a Vampire Diaries fic so probably not all of you want to read it. If you really want to read it, I'll give you the address (PRIVATELY).

(a hour later)

And I still can't sleep.

I have this feeling that I talk too much about myself. I never talk about who I spent the day with or what I do. That's what twitter is for. I don't know if I talk too much about myself with the people I spend my time with but when I'm by myself, I usually don't think about others. Sometimes I think about the very awkward situations and groan loudly, hiding my face in a pillow or something. But usually I think about what I'm feeling at the moment.

The time I should be writing down what I want to happen in this fic, I'm spending here, because I actually am tired and should be sleeping. My alarm is set at 11am so I can clean the mess I've made here up and still catch the bus.

FOR THOSE WHO HAVE NOT SEEN HARRY POTTER, BYE NOW. Because the rest of this post will probably be full of SPOILERS! and you won't want to read about one of the saddest moments of my life.

I saw the Harry Potter: Deathly Hallows part 2 movie today. I went there with all of my limbs shaking and on the verge of a panic attack. For the first hour I was surprised I wasn't crying. Then Snape died... with the comment to Harry about his eyes. I started crying then. There were tears running down my face and I couldn't hold back the sobbing. Then they showed Fred's body. I don't think I've ever cried that much during a movie. It made me cry even harder and the thought that it was actually the last movie in the Harry Potter Saga and there weren't any more films or movies coming out. I am actually crying right now while writing this. Snape's memories... My God, I just can't... When he found Lily's body, shen he was crying over her. I just, I can't. The Memories Part was one of the few things I was happy with in this movie. I thought that it was supposed to be strictly-by-the-book-made movie, but the whole Harry&Voldemort fight was just so badly made.

Oh, and the only character that I actually liked in this film was Severus Snape. When I start thinking about it, he was the only character I liked. Well maybe Hermione too, but she sometimes got onto my nerves. For the first six books I hated Severus. Now I think he was the only character I liked. Because I really didn't like Harry.

I really am going to try and sleep now.

Bye.

PS! Oh, wow, this was a LONG post, but it felt so short...

14.07.11

i want to do something that i haven't done before..

..like colour my hair black and red. ma isegi kujutan seda pilti ette ja ma tahan seda teha ka, aga see vajaks täielikku stiilimuutust, ma arvan. näiteks sellised juuksed ei sobiks kokku mu praeguste lemmikteksade ja valgete ketside ja valge kampsuni ja üleüldse mu praeguse lemmikriietusega.. aga ma tõesti tahan sellist suurt stiilimuutust teha. ma ei lõikaks oma juukseid maha, pikkus jääks samaks, aga värvid.. ja ma pidin blondiks minema vähehaaval..

aga see on niiiii igav, ma ei usu, et ma suudan sellega hakkama saada. ja põhimõtteliselt oleks praegu kõige õigem aeg just juustega selle tegemiseks, sest muidu saan ma liiga vanaks ja pean hakkama kuidagi teistmoodi käituma. õõh, ma ei tea. see mõte tuli mulle praegu pähe ja ma pidin kusagil sellest kirjutama ja selle läbi mõtlema, sest ma tõesti täiega tahan teha seda.. appiappiappi juba see kujutluspilt on nagu.. no igatahes ma tahan mingisugust suuuurt muutust oma elus ja see oleks üks perfektne viis. varem ei oleks ma kunagi julgenud midagi sellist teha, aga ütleme nii, et üks koht on mind mõjutanud ja mul on selline suur tahtmine teistest erinev olla.  ja mulle meeldib see juuksevärv.


completely off topic now. teate mis puudus on oma venna ja õega ühes toas elamisel? ABSOLUUTSELT MINGISUGUST PRIVAATSUST EI OLE. ja kui ma lähen kodust edasi ruusale, kus on seda veel vähem, siis hakkab see mulle täiega närvidele käima. ning miks ma naudin neid üksinda kodus momente? ma saan istuda oma voodis, näoga telefonis ja keegi ei tee kommentaare, et jälle sa vahid sellise näoga oma telefoni (kuigi ma olen sel hetkel lihtsalt twitteris ja isegi ei loe oma fanfictionit). ma saan lihtsalt istuda ja olla, ilma et keegi mind segaks. viimased pool aastat olen ma kõige täiega enda toast puudust tundnud, kuigi ma ei maini seda, sest ma tean, et see on võimatu. osa põhjusest, miks ma oma vanemaid üritan veenda sütevaka kasuks on ka see, et ma (loodetavasti) saaks endale oma toa, my own hiding place, mis mul praegu puudub.

okey, rant over.

ma ei tea täpselt mida ma teen praegu, aga ma loodan, et see nüüd midagi väga ära ei riku. kõige ägedam on see, et ma lükkan koguaeg rääkimist edasi ja ei julge midagi öelda, aga siis ma mõtlen, et mis tulevikus juhtuda võib ja kirjutan isegi esimesed sõnad ära, kuid kunagi neid ära ei saada. ma ei jaksa enam kogu oma aega sellele mõtlemisele kulutada, so i'm moving on. (without talking, cause i'm just a huge coward)

sain oma telefoni playlisti probleemi lahendatud (jah, lõpuks, kell hakkab neli saama) ja ilge uni on. nii et magama.

MIKS MA JÄLLE NII KAUA ÜLEVAL OLEN? MUL PIDI OLEMA NORMAALNE AEG SIIN TALLINNAS VORMSI ASEMEL. ://///////////////////

12.07.11

just look at the bright side

((see that guy? see him? he's the person who makes me lose my mind))

Oi kui hea tunne on üle pika aja näha arvuti ekraani. Võib-olla ma olen imelik, aga mul on nii kõrini kogu sellest päevad läbi lihtsalt passimisest. Don't get me wrong, mulle meeldib maal, mulle tõesti meeldib, aga seal on nii k*radi igav. Ma ei suuda vahepeal ja ütleme nii, et vahepeal mul saab kõrini ka kogu sellest draamast, mis mu venna ja õe vahel koguaeg on. Ma lihtsalt tahaks ära kaduda, aga seal ei ole kusagile kaduda and that's why I sometimes hate it.

Sünnipäev oli üliäge, sain tonnide viisi õnnitlusi kõigilt, veetsin päeva Lätis seikluspargis ja ujumas ja söömas ja lihtsalt nautimas ning üleüldse imeline oli lihtsalt. Vanematelt sain sünnipäevaks rulluisud ja 50€ ning see aasta rohkem originaalseid kingitusi ei olnud (v.a. muidugi Britilt saadud 15 pulgakommi, millest kuue asukohta ma ei tea), kõigilt sain raha. But the good part is that ma saan selle telefoni, mida ma täiega tahan. Sony Ericsson X10 Mini Pro. Ma ei viitsi seda pilti nüüd otsima hakata, aga sellel on android, mis tähendab omakorda ka seda, et minu vajadus arvuti järele jääb aina väiksemaks ja väiksemaks. Loodan, et homme lähen ja ostan ära selle, kui ma normaalsel ajal üles ärkan.

Täna öösel olen ma kõige rohkem kaks tundi maganud. Äratus oli kell 11 nii et magama saime alles kella üheksa ajal. Oh, and I love Damon, aga ma olen seda nagunii kõigile juba maininud, nii et kõik teavad. Öö jooksul nägime ära kaksteist osa TVD'd, millest ühte üllatavalt kombel ma ei olnud näinud isegi. Nüüd on see viga muidugi parandatud. (64 PÄEVA VEEL AND COUNTING) Vahepeal poetasin nagu ikka paar pisarat, sest need olid ju need kurvad osad (JA NEED LÄHEVAD VEEL KURVEMAKS) ja üleüldse. Öö oli täis epic fangirl momente. Ja ma mõtlen tõsiselt epic. Mu niigi mustad ketsid said ketšupiga üle kallatud ja mu elu vist most awkward moment ka üle elatud (nope, not gonna tell people about it here) aga who cares? Peaasi, et ma elus olen ja see äike... that was definitely creepy. Aga ma ei kurda.

Mul on sõnavara tänu tumblrile liiga täis inglise keelseid väljendeid ja ma ei suuda neist lahti saada. Aga arvestades seda, kui palju mul seda elus vaja läheb, siis ma ei kavatsegi seda teha. Ma olen oma fanfictioni lugemisega liiiga maha jäänud, aga ma ei viitsi praegu lugeda seda. Ütleme nii, et ma lähen ja ligunen vannis varsti. Praegu aga võtan ma oma rulluisud ja lähen teen väikse ringi. (LOVE IT)

I love my life. (:

04.07.11

rahvale teadaanne

heh, ma läksin tumblrisse pilti otsima ja jäingi sinna.

homme ruusale, täna käisin laulupeol, põlesin ära, sõin liiga palju, ruusale tuleb brit kaasa, mul on ilge uni, head ööd.