20.05.11

More than fine.

Kuulan Dub FX'i, istun tumblris natuke ja lihtsalt naudin seda imeilusat nädalavahetust. Ma olen mitu korda mõelnud, et ma võtan ennast kokku ja kirjutan siia ka midagi kokku, aga see on kuidagi nii raske. Mul on viimasel ajal koguaeg nii kiire, ühegi inimese jaoks ei jää aega ja lihtsalt tahaks magada koguaeg. Pühapäeval jäin peale kino ja vanalinnas käiku (kino oli põhiline, sest seal oli eriline inimene, aga ma rohkem kirjeldama ei hakka). Esmaspäevast kolmapäevani olin kodus, neist esimesed kaks päeva suuremalt osalt veetsin voodis. Tõsiselt rõve oli olla ja üle pika aja lõi väike palavik ka üles.

Kolmapäeval juba üritasin natuke järgi õppida ja korralik olla. Kolmapäeva õhtul läksin esimest korda peale pühapäeva majast välja, aga siis ka ainult kiiresti selverisse ja tagasi. Neljapäeval läksin kooli ja olin tubli, venes sain viie, mate üllatusproovieksam läks ka hästi. (Tuletage mulle kunagi meelde, et ma seda blogi kunagi avalikuks ei teeks.) Aga siis läksime Elinaga PotC'i vaatama. Jube äge film oli. (:(:

Nüüd vaatasin ma ka ära Grey Anatoomia hooaja viimase osa, mis oli lõpuks ometi üks selline, mis mulle meeldis. Vist esimene üldse selle hooaja jooksul (muidugi ma sellele kahte eelnevat osa ei ole viitsinud vaadata) ja see oli hooaja viimane osa. See juba ütleb midagi.

Täna oli koolis nii kahtlane tunne. Eelmine nädal sai TVD hooaeg läbi ja tänane reede oli kuidagi ülikahtlane, sest ma ei olnud üldse ärevuses, et mis nüüd juhtub ja mis nüüd juhtub. Arvutitunnis sain tumblris rahulikult istuda (muidugi kuni esimene naked pilt ette tuli, siis ma panin kiiresti kinni selle asja) ja twitteris sain käia ja üleüldse. Kahtlane. Aga ikkagi kui koju tulin, siis vaatasin hooaja viimase osa uuesti läbi. Ma olen seda vist juba oma kümme korda näinud.

Tegelikult kuna ma väga inimestega rääkida ei taha, siis ma peaksin msnist välja logima. Siis peaksin veel välja uurima mis kell homme ma kodust lahkuma pean ja üleüldse. Ma ei oska üldse enam millegagi hakkama saada. Mu mõtted kaovad peast ära, ma tahaks midagi kirjutada, aga ma lihtsalt ei oska. Ma ei tea, mida teha. On olemas selline asi nagu kevadmasendus? Ma ei tea, aga mulle tundub, et mul on see.

Kuna mul tuleb nüüd vähehaaval uni peale, siis ma ütlen head ööd.

I'm guilt ridden.
I don't know how to act.
I make mistakes.
I don't know how to apologise.

14.05.11

The Vampire Diaries 2x22 As I Lay Dying

Kõik see värk räägib siis minu TVD ja Damoni ja Iani fänlusest, nii et te võite selle rahulikult vahele jätta. Ma lihtsalt pean kusagil oma mõtteid jagama.

HIIIIIIIIGLASLIK SPOILER ALERT!!!

Juba eelmine osa tundus nagu "JESSAS, kui see polnud hooaja viimane osa, siis mis seal järgmises toimub?" Sest "The Sun Also Rises" osas juhtus täpselt see, millest kogu hooaeg oli räägitud. Ja ma otseselt nutsin suuuuure osa selle osa lõpust. Okei, tegelikult ma vappusin üle keha ja silmad olid peast välja hüppamas ja mu põsed olid täiesti märjad nutmisest, sest see oli nii kurb. Mul oli padi kaisus ja ma ei ole vist elu sees midagi niiii kõvasti kallistanud. Ega kedagi. Sest kui Jenna ära suri ja see mida John tegi seal lõpus. Ma nutsin veel viiendat korda seda osa vaadates ka. Põhimõtteliselt oli see kõik niiii kuradi CRAZY.

Siis ma ootan nädal aega. Mingi hetk jõuab mulle kohale, et season finale toimub 13. kuupäeval ja reedel (noh, eesti keele eksam ka, aga keda see kotib). Õhtu enne seda on Getteri eurovisiooni esitus, järelikult keset ööd ei suuda ma üles tõusta selle vaatamiseks. (Mainin enne ära, et kõik treilerid ja promod olid täiesti FUCKING UNBELIEAVABLE aka ma läksin ainuüksi neid vaadates hulluks.) Ahjaa. Siis ma panin omale 5.30 äratuse, et okei, elan selle eesti keele tasemetöö üle viietunnise unega. Noh. Hommikul magasin ma edasi, ma lihtsalt ei suutnud ennast üles ajada selle jaoks.

Koolis olin ma täiesti hullumas, lugesin KÕIK recap'id, mis twitteris olid, läbi. Ajasin Elinale kokku kogu selle aja, miks ma just täpselt seda tahan näha. Lugesin poolteist tundi Apollos selle kohta asju (siis kui me Elinaga füsa üle lasime, jah, ma tean, et see on lame, aga see näitab kui hulluks ma selle tõttu minemas olen). Närveerisin koolis VEEL. Jooksin koju, tegin arvuti lahti ja hakkasin vaatama...

APPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPI

oli mu esimene reageering, kui Elena käis Jenna ja Jeremy toad läbi ja kui Jeremy nii kurb oli. Ning kui Damon ta tuppa tuli, siis mul olid JÄLLE pisarad silmas, ja see oli alles mingi kolmas minut nende neljakümneviie minuti jooksul. Ja siis kui Elena nii kuradi paha inimene oli ja ei käitunud nii... Ja kui Damon üritas ennast ära tappa... OMFFFFFFFFFG Peale seda hetke meeldis mulle esimest korda Stefan, sest ta ei lasknud SELLEL juhtuda. Siis ma nutsin veel natuke, kui Damon verd köhis. (ma mainin ära, et mul EI ole praegu mingisugust teksti ees, kust ma loen kogu toimuva maha, vaid ma mäletan vist sellest osast absoluuuuutselt iga detaili). Ja need flashback'id. YIKES. Tõsiselt, mulle tegelikult Katherine ÜLDSE ei meeldi, aga selles esimeses oli ta täiega äge. Ja siis kui Elena sisse astus ja tõstatas selle punkti, et Katherine ainult mängis Damoniga, siis ma olin YOU GO GIRL! Ei tõsiselt. ABSOLUUUUUTSELT PARIM OSA.

Stefani ja Bonnie koht ei olnud tegelikult nii äge ja kuigi mul on Damonist endast ÜLIMALT kahju, siis Stefan sõitku põrgusse. I just don't really care about you, sorry. Aga jah, Emily Bennet on üks igavene nõid, seda igas mõttes. Hmm.. Selle stseeni kohta ma ei oskagi rohkem midagi öelda. Siis tuli Damoni ja Alarici koht. Kui kellelgi on isu näha kusagilt mingit suurt bromance'i, siis see sari jagab tasuta (kuigi vist mitte tasuta). Kui Damon Alaricile meelde tuletas, et tema pärast on A kaks elu suuuuurimat armastust ära surnud ja tahtis, et Alaric ta ära tapaks ja A ei teinud seda, oli absoluuuuuuuuuutselt kõige ägedam üldse. Ja Ric täis peaga... kui damonit ei oleks, oleks ric kõige nunnum kutt üldse maailmas. Aga sorx, Damon on IMELINE.

Kuradi fucking Liz Forbes peab muidugi alati kõik ära rikkuma, Elena luku taha panema, Alariciga sama tegema JA üritama Damonit tappa. No, minu poolt tuleb küll üks suuur HATE HATE HATE HATE. Kuigi ma saan temast tegelikult aru. Ahjaa. Caroli ja Lizi dialoog oli üks mõjuvamaid ja ma usun, et sellest võib uues hooajas midagi suurt välja areneda. Kuigi see kolmas hooaeg pidi keskenduma mu kahele kõige mittelemmikumale tegelasele (sest ma ei suuda päriselt mitte kedagi peale Stefani sellest sarjast vihata) Klausile ja Elijahile. Põhimõtteliselt. Ma saan Elijahist aru, aga Klausist mitte. That's the deal.

Siis tulid jälle need ÜLIÄGEDAD flashback'id. Igatahes Nina Dobrev on üks ilusamaid naisnäitlejaid üldse. Just sayin'. JA LÕPUKS OMETI leiab Elena Damoni ja nad saavad rääkida. Muidugi see hetk kui Liz kogemata Jeremy ära tapab, oli KURADI KOHUTAV ja kui ma ei oleks varem spoilereid lugenud, oleksin ma lihtsalt niiiimoodi oma silmad peast välja nutnud (ja siis laiali läinud meigiga trenni läinud, sest mul oli tegelikult täiega kiire). Aga Bonnie tõi ta tagasi. Ja Caroline'i ja Lizi suhted on (VIST) nüüd korras. Ma loodan, siiralt.

Selle Stefani ja Klausi ja Katherine'i värgi jätan ma hetkel vahele, sest see oli minuarust suhteliselt lame, aga VÄGA Klausilik. Ning siis juhtus see imeäge asi, kus Elena hoolitses täiega Damoni eest ja LÕPUKS OMETI tunnistas Damon talle näkku, nii et ta ei unusta seda ära, et ta armastab teda, aga MUIDUGI (tunnete sarkasmi siin?) ütles Elena, et ta teab. No KURAT, sa väike *sisesta ükskõik milline sõimusõna*, KAS SA EI KUULNUD, ET TA ARMASTAB SIND? Sellele EI VASTATA, et oi, sa meeldis mulle ka, täpselt sellisena nagu sa oled. No F*CK YOU. (jah, ma peaks need roppused oma sõnavarast välja saama) Ja siis see suuuuuudlus, see tegi kogu mu algse reageeringu (jah, see FUCK YOU ja see eelmine CAPS LOCKI osa) otsa peale ja ma poetasin jälle pisaraid. See kuidas ta usaldab Damonit, kellel on see hammustus ja kes peaks käituma nagu mingi hiiglaslik lunatic, ja kuidas ta talle lihtsalt kaissu poeb, peale  seda, mida ta varem tegi (ahjaa, ma vist unustasin mainida, et Damon hammustas Elenat, jõi ta verd ja Elena ei saanud isegi vihaseks). Ning kui Katherine tuleb ja selle ravimi annab ja see lause: "It's okay to love them both. I did." Absoluutselt koguaeg muutuvad mu tunded nende tegelaste vastu. Lihtsalt MA ARMASTAN NEID.

Siis see Stefani koht... Well, LOVED IT. Nüüd võib-olla on Elena nii äge inimene, et ta ei andesta seda talle kunagi ja siis jääb igaveseks Damoniga. WELL, I love it anyway. Ning see kõige parem season finale koht oli see viimane stseen, kus Jeremy, kes oli veel selle osa alguseni ainuke normaalne (nagu täiesti tavaline inimene, selles mõttes) inimene, näeb esimesest hooajast saati surnud inimesi (Vicki ja Anna - ANNNNNNNNNA, gosh, I loved her). Ja siis tuleb see pilt ette:

No appppppppppppi. Ja ma pean neli kuud ootama nüüd. Tõsiselt. Ma ei tea, kuidas ma hakkama saan, aga õnneks tuleb kuu aja pärast true blood ja ma saan hakata ericu ja sookie suhet täiega fännama. :D:D Aga ei, ma arvan, et Ianist ei saa mul KUNAGI kõrini, nii et ma ei põe. Aga tõsiselt. Ta on 32. Kellega ma siis abielluma pean? Sest see on Ian. Tema pärast olen ma environmentalist. Seega, ta on mulle VÄGA TUGEVAT MÕJU AVALDANUD. Ja ta on ikka üliäge.
Aga jah. Ma vihkan TVD'st eesti keeles rääkimist, sest see kõleb alati nii lamedalt, aga ma lihtsalt pidin natuke (okei PALJU) rääkima sellest ja kuna mul ei ole kedagi, kes koos minuga seda sarja vaataks, siis ma olen kinda loner hetkel. :D

Ahjaa. Esta eksam läks suht hästi.
Bye.