19.02.11

TVD

Ma ei teagi, mis täna toimub. Kuidagi hea tuju on täna, mis on imelik, cause I don't usually do happy mood. Aga see selleks. Lisaks kõigele on kogu see võrkpallivärk väga positiivselt mõjunud. Tunnen, kuidas mu lihased on natuke väsinud, kuid samas on selline mõnus rammestus peal, et kõike jaksaks ja samas ei jaksaks ka. Viimased ujumistrennid on ka lausa imeliselt läinud. Mu vorm tundub imeline olevat, kõik ajad on imelised (näiteks täna ujusin trenni lõpus isikliku aja 200 selilis selle jubeda seinaga, mis 21. koolis on ja võistlustel pingutan ma ju poole rohkem). Põhimõtteliselt loodan ma 3.-4. märtsi võistlustelt head ajad (aga kahjuks mitte kohad :/) kätte saada. Tegelikult võiks ju viimastelt võistlustelt head ajad kätte saada.

Sõltuvalt nendest võistlustest otsustan ka selle, kas ma kavatsen üldse edasi võistelda. Kindel on see, et ma tahan seitse aastat kokku ära ujuda, seitse on ju selline ilus number, ja seitse aastat saab täis jaanuaris. Imelik, et ma nii kaua juba ujumisega tegelenud olen.

Ma ootan kevadet. Mul on kõrini sellest külmast ja lumest ja kõigest. Lumi võiks sulama hakata, saaks kanda oma kevad-sügis mantlit jälle, saaks päikse käes jalutada. Tahaks lihtsalt jälle näha rohelist aeda ja süüa koduseid õunu (mida ma küll nagunii kunagi ei tee), istuda Ruusal järve ääres ja ujuda teise järve otsa ja tagasi, hulpida selle redeli otsas kusagil järve teises otsas, nii et keegi ei saa veest välja ja... aah, see toob sellise suure naeratuse näole. Lihtsalt kõik need grillimised seal järve ääres ja suvisuvisuvisuvi. Kõige nõmedam, et mul ei ole sellest eriti pilte. (:

Aga see-eest toob praegu naeratuse näole mõte, et varsti tulevad vanemad Soomest tagasi ja emps ütles, et ta ostab mulle midagi, kui silmade ette satub. Seega loodan, loodan. Lõpuks ometi hakkas mu ipod uuesti iTunesiga reageerima ka, nii et ma saan jälle ilusasti muusikat tõmmata endale. Ostsin natuke aega tagasi endale kõrvaklapid ka, mis olid hästi odavad ja mis iseenesest eriti head ei ole, kuid ajavad asja ära. Loodetavasti ei lähe nii pea katki ka. (:

Koolis hinded lähevad aina halvemaks, kui ma neljandas klassis olin veel üleni viieline, siis nüüd hakkab keemia kolme poole juba kiskuma ja mul ei ole üle kahe aasta vist olnud tunnistusel kõik veerandihinded viied. Okei. Kauem. Aga see ei loe.

Emps ja iss on nüüdseks arvatavasti Eestis ja otsivad taksot ning ma ka on nüüd arvutist, sest FoxLife'l on mingi GA maraton vist. Ma lähen vaaaaaaaaatama.

Muide, SOOVITAN KÕIGILE. Vaadake Vampiiripäevikuid, MINDBLOW.