15.11.10

Sügis hakkab läbi saama, mul ei ole õrna aimugi mida ma oma eluga peale hakkan ja tuju on hea. Tahaks et lehed oleks veel puudel ja oleks veel soe. Ma tahaks, et see aasta ei saaks kunagi läbi. Ma tahaks ilusat sügist ja ma ei taha talve. Talv on külm ja kole, järelikult ma ei taha seda.

Telekast hakkab varsti Grey Anatoomia. Mina istun kodus, kuigi peaks olema koolis. Aga vahepeal kulub mõni päev puhkust ära ka. Eriti kui see on esmaspäeval, millal on inglise keel. Ma ei oleks lihtsalt jaksanud täna jutustama õppida ja üleüldse. Nii mul need lood on.

Vaatan Grey Anatoomiat ja mõtlen, kas minna täna trenni või mitte. Aga ju ma ikka lähen, ei jäta lihtsalt minemata.

Ma ei oska millestki rääkida, viimasel ajal on kõik nii kiiresti läinud ja ma ei jõua absoluutselt millegagi hakkama saada. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga ma ei saa lihtsalt hakkama. Kõik liigub nii kiiresti edasi, et see tundub kõik nagu üks suur unenägu.

Ma pidin täna õppima, aga tegin selle asemel muffineid, vaatasin GA'd ja Ghost Whisperer'i. Nüüd lähen söön natuke ja siis panen trenniasjad kokku.

Bye

03.11.10

Väsinud inimene

Põhimõtteliselt on lood nii, et kohe kui mul tuleb pähe, et otsiks natuke ilusaid pilte, siis ma avan just selle blogi ja hakkan kirjutama.

Elu on viimasel ajal hästi armas, kõik on nii armas ja ilus ja samas kole ja väsitav. Ma ei oskagi kuidagi kirjeldada, kõik liigub nii kiiresti ja samas nii aeglaselt.

Iga päev kui ma trennis olen ja vette hüppan siis esimene reaktsioon on umbes 'issand kui mõnus' ja umbes viie minuti pärast hakkan ma hoopis võrkpallile mõtlema. Ja ma mõtlen sellele kuni trenni lõpuni välja. Ma ei tea, kas see on normaalne või mitte, kuid täiesti kindlalt asun ma veel see õppeaasta vähemalt natukeseks võrku mängima. Arvatavasti koos Marleeniga, kuna ta tahab ka, aga ma ei ole veel vanematega rääkinud sellest (ega estriga ja ma ei julge temaga rääkida ka sellest).

Samuti, iga kord kui ma selle blogi lahti teen, siis ma pean võtma lahti ka Dub FX'i kodulehe ja hakkama Flower Fairy - Beautiful Inside My Mind'i kuulama. Selle blogiga on omad rituaalid ja üleüldse on mul siin kodune tunne. Ma saaks siin ennast nagu vabana hoida ja kirjutada sellest, mida ma ise tahan. Lisaks tean ma, et ma ei kirjuta siia eriti oma elamustest ja kogemustest (vähemalt hetkel, see võib mõne aja pärast jälle muutuda). Siin võtan ma aja maha ja annan ka teistele teada, et ma olen täiest mõistusega inimene. Enda arust.

Põhimõtteliselt on lood nii, et ma olen oma aasta aega lihtsalt järjest Dub FX'i kuulanud ja ma ei saa ikka üle. Tahaks ainult juurde, juurde, juurde.

Kuulasin mingi päev ühte laulu ja seal olid väga minu elu kohta käivad sõnad. Ainuke probleem on selles, et ma ei mäleta laulu nime ega sisu. ): Muidugi see laul, mille järgi blogi pealkirja on saanud, meenutab ka üleliigselt palju minu elu. As you know, me likey-likey Dub FX. 

Ning selline iludus minu elu hetkel on. ujumisest on kõrini, koolist veel rohkem, muusika on imeline ja tahan võrku mängima minna. Nii tavaline (tiinekas).

Peaks laskma karikale nime peale graveerida, sellised asjad ei jää mulle meelde. Ma ei tea miks, aga ma ei suuda jätta omale asju meelde, ma lihtsalt ei saa sellega hakkama. Põhimõtteliselt on probleem selles, et ma ei saa enam füüsikast aru. Sellest võib järeldada, et mul on probleeme. Ma tean lahendust ka, aga ma ei suuda rohkem magada. Ma PEAN õhtuti lugema ja selles ongi probleem. Lahendus oleks see, et jee, lähme varem voodisse lugema. Sellega saan ma veel vähem hakkama. Nii et teoorias olen ma tubli ja muus... mitte nii tubli.

Homme lähen ilusasti spordiarsti juurde, mitte et see mulle väga meeldiks. Kui aus olla, siis ma isegi oleks selle asemel koolis, aga... Noh, mis ikka teha. Ester pani aja, mina pean leppima. Aga jah. Vaatasin lõpuks ära ka mida ma täpselt Eesti Karikavõistlustel ujun. 400 vab, 200 vab, 200 sel (+teatevõistlused ?? ).

Aga ma tahan nüüd oma "Brisingri" edasi lugeda ja varsti magama ka saada. Võiks täna ennast välja puhata. (:

Bye.