30.10.09

Pikk jutt, vähe aega.

Aga jah, aega on tõesti vähe ja nett võib kohe kaduda, nii et ma üritan kiiresti teha.

Olen vaheajal ainult korra trenni jõudnud ja rohkem ei jõua ka. Kokku ujusin see kuu 48 kilomeetrit ja paarsada meetrit juurde. Lisaks kõigele olen haige, hetkel paljajalu ja lühikeste pükstega Ruusal külmas saunas.

Plaanisin tegelikult see nädal minna TYRi poodi, kuid tänu äkilisele haigusele jäi see ära. Tegelikult pole vaheaeg veel läbi ja nii edasi, kuid nagu ma juba mainisin olen ma hetkel Ruusal ja jään siia kuni pühapäevani. Kui keegi tahab minuga kontakteeruda, siis on võimalus ainult tehelfoni teel. (59023641) Hetkel kirjavigade eest ei vastuta, olen issi arvutis.

Käisin teatris Anniga teisipäeval, Tõde ja Õigust vaatamas. Aaah, kohutavalt äge etendus oli, aga teater oli abituriente ja õpetajaid täis. KOHUTAV! Kõndisime Anniga teatri poole ja meie ees kõndisid kaks naist, ma alguses ei saanud aru, kes nad olid, aga siis vaatas mu kõige esimene klassijuhataja (nimesi igaks juhuks ei nimeta, kui ma selle blogi kunagi uuesti avalikuks muudan, siis on jama käes) taha ja mul läksid silmad suureks ja siis ma ütlesin tere ja siis vaatas mu hetkeline klassijuhataja tagasi ja siis ma ütlesin talle ka tere (vist) ja siis nad küsisid, kuhu me lähme ja siis ma vastasin, et Linnateatrisse ja siis nad vastasid, et nemad ka ja terve punt abituriente ka ja siis oli mul selline tunne, et ma kukun kohe kokku ja siis teatris nägin ma veel Eliiset (endine trennikaaslane) ja ma oleksin lihtsalt maha surnud. Aga sellest päästis mind Ann ja etendus, mis oli tõesti äge. Oeh, see oli pikk tekst.

Igatahes olen ma nüüd peaaegu terve, eelmisest nohust, köhast, kurgu- ja kõrvavalust on alles ainult nohu ja köha. (: Aga see ei tähenda, et ma õnnelik oleks, kuna ma trenni ikka ei saa ja sellega seoses olen ma hästi kurb. Ja varsti tuleb noortesari ka, mida ma tegelikult üldse ei taha. MA EI OLE VALMIS, juuuu. Abööö.

Okei, välja nüüd. Internet tahab ära kaduda, kahjuks.

Ja lõpetuseks jälle,

ANNNNNNN!

26.10.09

Abüü. (:

Tegelikult mulle täiega meeldib, kui mu blogi avalik on, aga vanemad hakkasid huvi tundma selle vastu. (:

Eile õhtul... Täiesti kohutav, ma hakkasin lihtsalt kirjutama ja kirjutasin ja kirjutasin ja kirjutasi. Ning kui ma selle lõpuks läbi lugesin... see oli lihtsalt nii vägivaldne tekst ja kohutavalt konarlik ja lisks kõigele toppisin ma selle snlhm'i üles. Nüüd üritan ma seda juttu jätkata, aga ma ei oska. Appi. :D

Pea valutab ja ma olen hästi unine ja sööma saab ka kohe nii, et ma lõpetan nüüd. (:

25.10.09

Kinooo. (:



Üleeile käisime Kasede juures aka ma nägin Anni ja hoidsin Leenut süles ja lugesin ja naersin jne. Eile käisid Kased omakorda meie juures, mis tähendas Anni, Leenut, Parme, sauna ja Anni ööseks jäämist. Ja täna... täna käisime me anniga kinos "Inetut tõde" vaatamas ja see tähendab, et ma olen omakorda leidnud omale uue lemmikfilmi. Kogu saal raeris vähemalt kümme korda filmi jooksul ja tõesti KOGU saal, mida tavaliselt ei juhtu, kuna tavaliselt on meil Anniga mingid sisenaljad, mille üle me irvitame ja siis ei saa keegi aru, miks me irvitame. Muidugi neid sisenalju oli seekord ka, seda ei saa eitada, ja neid oli ka palju, aga see oli üks vähestest filmidest, mis on kolmandat nädalat kinos (alates homsest), mida kogunevad vaatama ikka veel nii palju inimesi, et täidab ära terve CC Plaza saal 2'he.

Aga enne seda, minu pool, rääkisime me Anniga enamjaolt raamatutest, Jää ja Tule laulu saagast peamiselt. Ja siis me vaatasime veel telekast Pipi filmi ja leidsime, et see pole üldse õige Pipi. Ja siis peale kino me käisime Kaubamajas vetsus, siis vaatasime millal Anni marsa tuleb, siis käisime Kaubamaja spordiosakonnas ja Rademaris, et mulle trikood vaadata ja siis läksime Anni marsapeatusesse ja hakkasime rääkima.

Me rääkisime enamjaolt vanustest ja vanadest aegadest, et Kusti saab juba varsti 18 ja see on niiii vana ja et mu vanemate vanusevahe on nii suur, et nad said kokku siis kui mu ema oli 16 ja mu isa 21. Kui on vanus 30 ja 35, pole see vanusevahe tegelikult üldse nii suur, kui ta on vanuses 16 ja 21. Anni ja Kusti vanusevahe on kaks aastat ja Kusti on hetkel 17 ja Ann 15. Üldse tunduvad need vanusevahed sellises nooruses nii suured, aga kui jõuad keskikka, ei tundu need üldse nii suured, kuna siis sa üritad oma vanust pidevalt väiksemaks valetada, mis kahjuks küll ei õnnestu tavaliselt.

Igatahes, mul tuli suur tuju siia midagi kirjutada.

Tegelikult käisid Kased meil juba neljapäeval külas, ainult ilma Anni ja Priiduta. Põhimõtteliselt saime me nendega kolm päeva järjest kokku. Ja siis me lähme Anniga teisipäeval teatrisse ja siis ta tuleb meile uuesi ööseks.

Aga ma pean seda ka mainima, et Ann on tegelikult mulle hästi kallis ja ma tõesti ei tea, mida ma teeksin ilma temata. Toob mu päeva päikese, eriti veel siis kui päev on hästi pilvine või on lausa äike. Kallid sulle, Ann. ;*

Bye, my blog.

Saate homme uue postituse, ma luban. XD

23.10.09

Blogif.

Mul on täna mingi blogirfiiklus.

Lähme Anni juurde täna veel. *yays* Got to say, that I like it. Peaks kirjutama migi laulu pealkirjaga "I like it", see oleks nii hetkeline tuju. Eile oli mul üldse mingi hullult vihkan, vihkan, vihkan, aga nüüd pole enam midagi viga.

Oi pagan, sööma. Nüüd ma ei jõuagi seda postitust korralikult lõpetada, enne kui ma Anni juurde lähen. Ma üritan ennast sinna ööseks kaubelda ja siis alles pühapäeval tagasi linna tulla, kui me Anniga kinno "Inetut tõde" vaatama lähme.

Okei, nüüd lõpetan. Bye, my dear. Love ya.

Lugesin ülemlordi uuesti...

Kui kilbiserv temast üle libises, kahmas Sonea puutüki, tõusis ja rapsas sellega üle naise kaela. Naine tahtis ümber pöörata, kuid Sonea oli seda ette näinud. Ta surus käe haavale ja suunas kõik oma meeleg nii kiiresti kui võimalik energia ammutamisele.

Naise silmad läksid õudusest pärani. Tema kilp haihtus ja ta põlved nõtkusid. Sonea oleks ta äärepealt lahti lasknud, kuid haaras siis vaba käega naisel piha ümbert. Shackakalanna oli aga liiga raske ja Sonea laskis tal maapinnale vajuda.

Vägi tulvas Soneasse ja lõppes siis äkitselt. Sonea võttis käe naise kaelalt ja too vajus selili. Pilt tema silmis oli tühi.

Surnud. Kergenuds uhkas üle Sonea. See töötas, mõtles ta. See tõepoolest töötas.

Siis vaatas ta oma kätt. Katuserusude vahelt sissevoogavas kuuvalguses näis veri tema peopesal must. Külm õud haaras tüdruku endasse. Ta tuikus.

Just äsja kasutasin ma musta maagiat tapmiseks.

Pööritust tundes vankus ta tahapoole. Ta teadis, et hingab liiga kiiresti, kuid ei suutnud peatuda. Kellegi käed kahmasid tal õlgadest ja püüdsid ta kinni.

"Sonea," ütles mehe hääl. "Hinga sügavalt sisse. Hoia hinge kinni. Siis hinga välja."

Akkarin. Sonea püüdis teha nii, nagu mees õpetas. Peagi rahunes ta pisut. Akkarin otsis kusagilt riidetüki ja pühkis ta käe puhtaks.

"Pole just meeldiv, mis?"

sonea raputas pead.

"Ei peagi olema."

Sonea raputas jällegi pead. Ta pea kumises vastuolulistest mõtetest...

Ma ütlen, ma armasgtan seda raamatut. See on lihtsalt niiiii armas. Tõesti, vajalik asi mu elus. Sonea + Akkarin = <33

Njormaalne. :D


Ann, pühapäeval kinno siis ja teisipäeval teatrisse, eks? Elina sõitisgi ära ja oleks äärepealt unustanud mulle teatripileti tagasi anda. :D

Ma avastasin, et mul on uus lemmmikjook. Ja see on... *trummipõrin* Chai Latte. See on lihtsalt parim. Piisavalt palju kaneeli ja tekitab mõnusa jõulutunde.

Mul on hea tuju ja seda ilma põhjuseta. Lihtsalt ma arvan, et minu väike jube päikesevarjutus hakkab läbi saama ja vaheaeg tuleb. Vaheaeg - minu puhkus koolist, inimestest ja iseendast.

Aga ma ikkagi ei usu, et ma iPodi tagasi saan. Lähen täna küll otsima uuesti sinna, aga ma ei usu, et ma leian. Kuu aega muusikat uuesti ja siis läinud. Kaks tonni kulutasin täiesti mõtetult ära. Tahaksin niiii tagasi seda, ma oleks lihtsalt nii õnnelik, kui ma selle tagsi saaksin. Miks on üldse olemas sellised inimesed, kes VARASTAVAD?

Have to say, that I like the picture. Tegelikult on see pilt üks vähestest, mida ma siiamaani kasutanud pole kusagil. Mu blogi saab omale varsti jälle uue kujunduse. Vähemalt pealkirja ja pildi selle all vahetan ära. Võib-olla teen avalikuks ka.

Sain tunnistuse täna kätte. Neli nelja. Väga hea tulemus seitsmenda klassi kohta.

Hetkel ei viitsi enam, hakkan jälle blogi uuendama.

Ahjaa, Elina, mõttetud kommentaarid palun ära jätta. Need lähevad kustutamisele.

Bye, bakaa, tsau, musood. ;*

22.10.09

ipod läinud, jälle...

Lara (c'est a la vie) ütleb:
*praegu tõid küll sina selle välja, jõmpsikas
*vas te faire encule, mon che
*Ne perdez pas de temps sur les perdants
Kurbus kuubis. :D ütleb:
*no, kohe sõimama ikka ei tuleks.
*eriti, kui seal on kirjavead sees.
Lara (c'est a la vie) ütleb:
*don't waste time on losers ei ole sõim, ajukas
Kurbus kuubis. :D ütleb:
*ehk siis, seksi ennast pole või?

Aii, inimesed võivad lollid olla.

iPod varastati täna ära. Võistlustel. Täiesti jube. Nii vihane selle inimese peale, kes ta ära võttis.

Oioioioi.



Oioioioi. Võistlused. jube...

Pikemalt, hiljem. Hetkel asju kokku panema. :D

Johanna.

PS! Still the same me, only without a good friend.

17.10.09

Kahekõned iseendaga, Intekasse.

Te ei pea seda läbi lugema, see on mul lihtsalt siia üles topitud, et mul oleks kusagil kindlalt see üleval kah.

726 sõna.

---------------


Ma astusin vannituppa, kui tundsin mingit imelikku värinat. Ma mõtlesin, et see on normaalne, kuna meil tihti maja väriseb, kui troll mööda sõidab, ja astusin edasi, et kiirelt vetsus ära käia. Ma olin suhteliselt väsinud, olin just lõpetanud ühe juttu kirjutamise arvutisse ja ei pannud tähele erinevusi, mis olid juhtunud, kuna mu silmad olid kinni vajumas. Uuesti püsti tõustes vaatasin ma korra peeglisse ning nägin iseenda väsinud nägu ja siis pesin käed kiiresti ära. Mul oli kavatsus ülimalt kiirelt voodisse saada, järgmine päev olid tähtsad pikamaaujumise võistlused, mille ma võita tahtsin.

Ma astusin vetsust välja ja hakkasin oma voodi poole kõndima, kuid esikusse jõudes ma seisatasin. Ma ei kõndinud mitte puit-põrandal vaid hallikas-sinisel vaibal, mis kattis kogu tuba. Toa kuju oli aga täpselt sama, nagu minu kodus oli esikus, aga… kõik oli samamoodi nagu enne remonti. Ma vaatasin kalendrit, mis seina peal rippus ja tardusin. Nimelt näitas see aastat 2004 ja jaanuari. Ma vaatasin seda pikemat aega tardunult, ise mõeldes, kuidas see võimalik oli. Mõne aja jooksul aga harjusin ma olukorraga ära ja hakkasin ümbrust tähele panema. Ma vaatasin esikus ringi, see oli täpselt samasugune nagu vanasti, tapeeditud seinad, valge kapp, suur peegelkapp, väike sokikummut ja kolmejalaline kollane taburet. Valge uks, mis juhtis elutuppa ja ühtlasi mu vanemate magamistuppa, puituks, mis juhtis lastetuppa, teine puituks, mis suunas sind trepikotta ja ukseta avaus, kust sai kööki, vannituppa ja vanaisa tuppa. Sellel ajal oli mul veel ka vanaisa ja ma oleksin tahtnud teda näha. Ma oleksin tahtnud teda väga näha. Kuid kuulatades, kuulsin ma lastetoast tulevat vaikset nuuksumist. Esiku kella vaadates, nägin ma, et kell oli peaaegu sama, mis see oli olnud hetkel, kui ma vannituppa läksin, ainult natuke aega oli möödunud. Kellaaeg oli tõesti hilja, kolm öösel juba.

Ma seisin veel hetke ja astusin siis lastetuppa, kust nuuksumine tuli. Kitsal, õhukesel ja lahtikäival voodil lamas kägaras seitsme aastane tüdruk ja nuttis vaikselt. Ma läksin talle ligi ja ta jäi peaaegu kohe vait.

„Sa oled jälle siin,“ lausus ta hästi vaikselt.

Ma jäin tummaks. „Jälle?“ küsisin ma talt.

„Jälle jah, aga nüüd pole sa enam nii vana. Viimane kord, kui sa siin käisid, olid sa juba vanaema vanune ja siis käskisid sa mul sulle järgmine kord öelda, et sa hakkad siin tihedamalt käima, kui sa oodanud oled. Siiamaani oled sa tulnud alati siis, kui ma kurb olen olnud.“ Tüdruk jäi mind ootusrikkalt vaatama.

Ma olin täiesti segaduses. „Aga me oleme ju üks ja sama isik. Miks ma ei mäleta, et keegi mul öösel külas on käinud?“ Täiesti võimatu oli sellest aru saada.

Väike mina vaatas mind oma pisaratest märgade silmadega ega ei vastanud. „Ma nägin unes just, et lennuk millega me homme sõidame kukkus alla. Ütle palun mulle, et seda ei juhtunud?“

Ikka veel segaduses, vaatasin ma talle otsa. „Ütle nüüd ausalt, kas see saaks olla võimalik, kui ma praegu siin olen? Ma arvan, et sa oled piisavalt vana arusaamiseks, et ma ei saaks praegu siin olla, kui see juhtunud oleks. Ma olen täiesti elus veel ja nagu sa ütlesid, saan ma vanaemaks.“

Tüdruk naeratas uuesti ja võttis siis oma valge mobiiltelefoni kõrval oleva laua pealt. „Tead, emme ja issi ärkavad varsti üles. Sa peaksid ära minema, muidu nad näevad sind ja kogu tulevik võib muutuda ja siis äkki tõesti kukub lennuk alla. Sest, me sõidame ju juba täna ära.“

Ma vaatasin talle kurvalt otsa ja küsisin siis: „Aga ma ei tea ju, kuidas tagasi saada.“

Väike Johanna naeratas. „Kuidas sa tulid? Mine vetsu tagasi, pane uks kinni ja siis oled sa juba tagasi. Kallista emmet siis minu poolt, eks?“

Ma tõusin voodi kõrvalt püsti ja hakkasin uuesti ukse poole minema, kuid siis tuli mulle üks asi meelde. „Ütle, kas vanaisa on siin?“ küsisin ma hästi vaikselt väikselt minalt.

„Jah, on küll,“ vastas ta. „Aga tavaliselt on ta sellisel kellaajal üleval ja loeb vanu ajalehti. Ma lähen hästi tihedalt tema kaissu, kui ma õhtul magada ei saa ja siis ta annab mulle oma karvast mütsi ja siis ma jään sellega magama.“

Ma naeratasin väiksele Johannale ja heitsin pilgu oma väikesele õele ja vennale, kes magasid mõlemad suu lahti ja täpselt ühes ja samas asendis. „Küll me näeme veel,“ ütlesin ma talle hüvastijätuks ja astusin nüüd lõplikult toast välja ja võtsin suuna uuesti vetsu.

Vetsu astudes panin ma ukse kiiresti kinni ja vaatasin ennast igatsevalt peeglist. Selline olin ma siis väiksena, ütlesin ma enesele ja väljusin siis uuesti vannitoast.

ÕNNNNE!

PALJU ÕNNE, ELINA!

Aga ma sain täna pikamaaujumises kolmanda koha. Ainult Elina Kaarneem (16) ja Anny Uusküla (17) läksid ette ja ma tegin Iidale (15) ära. XD

See oli viies koht, kus ma Elinat õnnitlesin. :D

Bye.

16.10.09

Oioioioi.

Uhuhuhu. Homme on Elina sünna, mul pole talle korralikku kingitust ja...

ANNNNN! Oled sa 27. oktoobri õhtul vaba? Palun ütle, et oled, eks? Sa pead olema vaba. Ütle mulle siis, eks? :D

Aaaga, Elina väike, armas, Marleeni poolt kingitud ja pooleldi otsas kapsas on minu käes ja Elina lubas selle ära visata. Mida ma teengi. :D

Oeh, ma nüüd trenni. Ma ei jõua rohkem tegeleda oma blogiga, mille ma jälle kinniseks tegin. Kõik kes lugeda tahavad, peavad msn'is teada andma. :D

Muide, kasutan vanu pilte, sest mul pole olnud aega uute leidmiseks. :D

Ciaaaaa.o <33

13.10.09

Got nothing to say.

Läksime Elinaga tülli täna jälle. Aga samas tekib küsimus, et kas ta ei tea, et ta teeb ka midagi valesti? Ma tean ju, et ma reageerin üle natuke, kuid kuid ta peale seda mind ignoneerima hakkab jälle, siis ma ei arva, et viga on minus, vabandan väga.

Oeh. Jube. Koon. Jälle.

Ma olen kõigest tüdinud. Ja KUST KOHAST SAAN MA RAAMATU, MIDA KOOLIS LIGEDA???

ANNNN! Mul on raamatut vaja. Palun?? :D

Tegelt on suht kiire. Varsti hakkab täheväraaaav. Vaatama siis. Tegelikult viin enne solgiämbri välja. :D

Ciaooo, ja ljublju bõ, I love you, etc.


11.10.09

HA!

Saime Elinaga kokku täna. :D Käisime Ülemistes, jõime kakaod, sõime jäätist, olime ägedad jne. Aga ma ikka ei leidnud omale jopet. See on nii nõme, et see mantel, mida ma endale tahan, ei sobi mu stiiliga üldse kokku. Ja see jope mida ma vb tahaksin sobib mu stiiliga kokku ja on hästi soe, kuid ei meeldi mulle, kuna mulle meeldib see mantel rohkem.

See on suur dilemma, eks? Tegelikult peaks ma selle jope ära ostma, kuid mul pole siiamaani aega olnud.

Ja Solaris on... Solaris. Seal on kino, kommipood, firmapoed jne, kuid seal puuduvad coffeeIn ja Boost. Mis on miinus, millega ma hakkama ei saa. Aga seal oli ka ilusaid jopesid. Neid oli seal lausa hästi palju, kuid hinnad olid kahe ja viie tonni vahel. Nii et kahe tonnine mantel ei olegi enam nii kallis, või mis?

Tegelikult polegi mul rohkem midagi öelda.

Ma oskan nüüd uut tab'i avada ainult klaviatuuri kasutades (ctrl+t)

Tadaa.

PS! Ma hakkan varsti täheväravat internetist vaatama. XD

10.10.09

Ei vinna enam.

Õuukei. Ma ei tea, kas mu blogi on mulle vajalik või ei, aga ma ei taha enam kirjutada siia mitte midagi. Siia on lihtsalt valatud nii palju tumedaid mõtteid, et ma ei suuda enam siia positiivsust tuua.

Minu ja Elina sõprus, see on suhteliselt kadunud või nii. Tundub nagu me lihtsalt ei suuda enam koos naerda ja see ei meeldi mulle. Võib-olla me kasvame lihtsalt suureks, äkki on probleem selles? Ma ei tea, aga igatahes läbib meie mitte-romantiline suhe suurt kriisi ja ma ei tea miks. See lihtsalt ajab hulluks. Ma tõesti ei taha kaotada ühte nii head sõpra, nagu on tema, kuid lihtsalt võimatu on välja kannatada seda kõike. Pidevad tülid, pidev üksteise laimamine, pided vingumine, mis ei tule kahjuks ainult ühelt poolt, vaid ka minult, ma arvan. See kõik ajab südame pahaks, kuid ma ei oska midagi selle vastu teha. Aga noh, selle vastu pole ka midagi teha. Kahjuks.

Ujumisest üle pika aja. Täna oli kohutav trenn. Ausõna. Kava oli 5.2 ja ma ujusin 4.9 km. Pole kunagi varem nii palju ujunud.

Bye, for today.

06.10.09

Ma lihtsalt pidin. Leidsin pildid:


















Jaah, oli vaja üles panna kusagile.

Ja ma kavatsen neid edaspidigi kasutada postituste piltidena, aga ma teen arvutis ühe väikse suurpuhastuse ja ma jätan siia parimad pildid alles. (:

Ei vastuta paigutuse eest. (:

Know what? Screw you, I'm going to live my life the way I want it.

Hate, hate, hate, hate.

I'm trying to envolve my English, so I'm writing in English at the moment. You're going to have to put up with it.

I really hate the way no one listens to me. Everyone just keeps interrupting and when I tell them that, they just say, that I'm talking nonsense and it's they're turn to speak now. I really hate it. Why can't anyone talk politely? Why does everyone hate me?

But the why's are what I hate the most. Do I really do everything that wrong? I really don't think so. Am I really that bad, that I haven't got a best friend? Or do I have a friend, who thinks of me as a best friend and only cares for herself? What if that best friend isn't a best friend, because she thinks so much of herself, that it makes everyone sick? What if the best friend I have, doesn't care for me? What if I die? Would she cry for me? Why would I answer it 'No.'? Because she only cares for herself and doesn't look around herself, to see if she is doing any damage with it? Because she just keeps thinking only about herself and her disabilities. She wasn't so bad half a year ago, when I did think of her as my best friend, but now? Now the expression of her is that she's an asshole. No one wants an expression of themselves like that, do they? I really do hate it.

Bye, for now.

I'll get back with a better attitude tomorrow or later. I don't think that I'm coming back with a better attitude before my birthday, so... At least, keep your mood up.

Everyone, who reads this blog, please leave a comment, so I know who am I writing to.

04.10.09

Jette sünna!

Täna oli siis minu väikse õesünna. Ägeeeee. XD

Igatahes tegelesime me Anni & Brituga pildistamisega ja muude selliste värkidega. Täiega äge oli. Mul helises telefon selle aja jooksul kolm korda. Esimene kord helistas ema, küsis kus ma olen. Ma olin vetsus. Teine kord helistas Elina (või saatis sõnumi, ma ei mäleta) ja rääkis, mis bussis juhtus. XD Ja kolmas kord helistas Annemai ja ütles, et ma võtaks homme muusika vihiku kaasa, et ta tahab küsimused maha kirjutada. :D Igatahes oli mul kohutavalt lõbus. :D

Seal lasti seda hullu suitsu niiöelda disko ajal ja siis me rokkisime Anni & Brituga pallimeres ja hüppasime üldse kõikjl ringi ja tegime mingeid hulle tantsuliigutusi ja feik-reidikaid, mis olid hästi udused selle pagana suitsu pärast. :D Igatahes oli ikkagi ülimalt äge ja Jette sai omale kino-voucherid ja me leppisime Anni & Brituga kokku, et lähme "The Ugly Truth'i" vaatama. :D Haa, nüüd ei saa keegi minuga niipea kinno, v.a. Ann & Brit, kuna nendega me juba lähme millalgi. :D Mul pole järgmisteks kordadeks lihtsalt raha.

Vabandan piltide puudumise pärast, pole viimasel ajal teise läpakasse saanud. (:

Päeva positiivsuselaks:

Jette sünnipäev Nipi mängumaal ja sõbrapäeviku täitmine.

Varahommikune update. (:

Täbina õbihtul saabite uue posbitituse. (:

Mibinu väibike õbide sai obimale uue jobipe, kaebilakee, subissud, kobitu ja õbihupallid (7). Jebitte on nüüd seibitse.

Update sai nüüd läbibi.

Yours,
Bi-keel. (:

03.10.09

Igavus.

Oeh.. Homme on Jette sünnipäev ja ma tegin talle ühe kaelakee. Ta ütles, et see on hästi armas ja ma ütlesin talle, et ma ei kingi seda talle ja siis ta läks kurvaks, kuid homme ta tuju kindlasti paraneb. :D

Hetkel vales arvutis, puuduvad pildid. :D Tegelikult tahaks kellegagi rääkida. :D

Nii, kõik õpetajad, kes on mu armsa blogi avastanud, palun andke teada, et te loete. :D Siis ma tean, et ma üritan teie nimedest hoiduda...

Ja üleüldse, kõik kes loevad võiksid märku anda. Kuidagi nõme on ainult iseendale kirjutada. (a)

See on juba teine postitus tänase päeva jooksul. Ma arenen. XD

Ma tean nüüd millise šampooni ma järgmisena ostan. Vaata see Syloss on mingisugune ja ma täna katsetasin ära. Vaatab kui hea see on ja siis ma ostan selle vist. :D

Tegelikult on mul lihtsalt nii igav, et ma pean oma aega millegagi täitma. Hetkel on see blogindus. Varsti hakkan ma Inteka võistlusega tegelema, ehk siis kirjutan juttu valmis. :D

Tänane uus positiivsuselaks:

Sain oma päevase naeruannuse kätte. :D

Uus kujundus. :D


Nagu näha, tegin ma blogile uue kujunduse. Ausalt öeldes on see esimene kujundus, mis mulle tõepoolest meeldib. :D Ja see pilt seal üleval... Ma armastan seda. See on lihtsalt nii armas. <33

Arvuti hiir käib mulle suhteliselt pinda, pidevalt lülitub välja. Võib-olla on patareid läbi, äge eks? :\ [/sarkasm]

Ma käisin täna McDonaldsis. :D Nämmmmmmm. Ja ma ei käinud mitte hessssis vaid McDonaldsis. Ja mäkis saab nüüd kaardiga maksta. :D:D

Tegelikult on see postitus suhteliselt mõtetu. :D

Tänane positiivsuselaks:

Leidsin Croppist omale hästi sooja talvejope mis on hästi ilus ja ma täiega loodan, et emme on nõus mulle seda ostma. :D